Detsembris kerkis üleilmne indeks MSCI World 3,2%, jõudes kõigi aegade kõrgeimale tasemele. USA suurettevõtete väärtust peegeldav S&P 500 indeks tõusis eurodes mõõdetuna 3,4% ja Euroopa suurettevõtteid koondav Euro Stoxx 50 indeks lausa 5,8%.
Aktsiaturgude aastalõpuspurt oli mõnevõrra ootamatu, kuna järjest kiirenev inflatsioonitempo sunnib keskpankasid rahapoliitikat karmistama. Lisaks oli endast juba märku andnud koroonaviiruse uus laine.
Ei ole aga võimatu, et nakatumise järsku kasvu peeti hoopis signaaliks selle kohta, et lõtv eelarvepoliitika jätkub ka tulevikus ja keskpangad pannakse valiku ette, kas võidelda inflatsiooniga või subsideerida valitsuste võlakoormuse kasvu sihiga toetada majandust.
Euroopa Keskpanga eksistentsiaalset dilemmat kirjeldab hästi Euroopa keskpanga endise juhatuse liikme Jürgen Starki artikkel.
Kui kasvades ei jõuagi kasumisse
Tähelepanuväärne on see, et ettevõtted, kes võitsid üle-eelmisel aastal majanduse lukkupanekust, jäid möödunud aastal turule alla või isegi kaotasid olulise osa oma väärtusest. Võib-olla oli selle põhjus lihtsalt liiga kiire ja emotsioonidel põhinev aktsiahindade tõus 2020. aastal, ent võib-olla hoopis see, et 2021. aastal investorite ootused ja hinnangud mõnevõrra muutusid. Ülikiire kasv on suurepärane, kuid samas tahetakse ka näha, millal ja kuidas on ettevõtted suutelised saavutama vähemalt minimaalse kasumi, et jääda ellu isegi siis, kui olukord kapitaliturgudel peaks muutuma keerulisemaks.
Minevikus oli pigem haruldane, kui börsile läksid kahjumlikud ettevõtted. Nüüd on sellest saanud peaaegu, et norm. See, et innovaatilised ja suure kasvupotentsiaaliga ettevõtted hindavad kasvu kasumist tähtsamaks – turutingimustes, kus investorid on alati valmis pakkuma uut kapitali – on mõistetav.
Apple, Microsoft, Amazon ja Google’i emafirma Alphabet on igaüks väärt rohkem kui triljon dollarit. Tõenäoliselt unistavad kõik alustavad firmad sellest, et jõuda kunagi ükssarviku staatusesse (väärtus üle miljardi dollari). Ning ükssarvikud omakorda unistavad sellest, et jõuda nimetatud ettevõtetega samasse liigasse või isegi sellest, et tõugata praegused liidrid troonilt.
Minu jaoks oli šokeeriv see, kui avastasin, et enne börsileminekut kaasasid need ettevõtted investorite kapitali nelja peale kokku ainult 45 miljonit dollarit. Võrdluseks, LHV Group kaasas 12 aasta jooksul enne aktsiate börsil noteerimist investorite kapitali 55 miljonit eurot.
Amazon, mis on olnud paljudele ettevõtjatele ja riskikapitalifondidele eeskujuks, jõudis kasumisse oma kümnendal tegevusaastal – seitse aastat pärast börsidebüüti. Selleks ajaks oli ettevõtte kumulatiivne kahjum kasvanud 3 miljardi dollarini. Sealt edasi on Amazon kasvatanud nii äri kui ka kasumit ja kumulatiivse kahjumi kattis ettevõte järgmise viie aastaga.
Uber on 12 tegevusaasta jooksul kaotanud üle 23 miljardi dollari ja on viimaks võtnud eesmärgiks saada kahjumist välja. Millal see juhtub, milliste tegevuste tulemusel ja kui palju teenitakse tulevikus, ei ole veel selge. Sellest hoolimata hindasid investorid detsembri lõpus ettevõtte väärtuse 80 miljardist dollarist kõrgemaks.
Praegusel ajal on maailmas üle 900 ükssarviku ja paljud neist pole ka 15 tegevusaasta jooksul leidnud ärimudelit, kuidas jõuda kasumliku kasvuni. See, et Amazon suutis jõuliselt kasvu investeerides jõuda lõpuks kasumisse, näitab et see on võimalik, kuid ei tähenda, et see strateegia toob alati pikaajalise edu. Siit leiad huvitava artikli sellel teemal.
Ma ei ennusta, et investorite huvi ja isu kasvu vastu peaks kaduma. Samuti ei kao erakordselt suur likviidsus turgudelt väga kiiresti. Isegi kui keskpankade rahapoliitika peaks muutuma veidi karmimaks, on maailmamajandus veel pikka aega likviidsusega üle ujutatud.
Lisaks keskpankadele tõttasid appi ka valitsused
Viimase kümne aasta jooksul on keskpankade võlakirjade kokkuostu programmid ja ülimadalad intressimäärad pumbanud varade hinnad järjest kõrgemale tasemele. Kuid inflatsioon hakkas lekkima kaupade ja teenuste hindadesse alles siis, kui koroonaviiruse levides panid valitsused majanduse lukku ning kompenseerisid inimeste ja ettevõtete kaotatud tulu mitmesuguste toetusprogrammidega.
Euroala inflatsioonitempo (5%) oli 2021. aasta lõpus kiireim alates euro kasutuselevõtust 2002. aastal. Eestis kallinesid kaupade ja teenuste hinnad mullu keskmiselt 4,6%, kuid kasv kiirenes detsembriks 12,2%ni. USA inflatsioonitempo on suisa viimase 40 aasta kõrgeimal tasemel (7%). Kui veel paar aastat tagasi oli tehnoloogiasektor ainuke valdkond, mis pakkus kasvu, siis „tänu“ inflatsioonile ei ole nominaalne majanduskasv maailmas enam nii haruldane. 2021. aastal kasvas USA majandus nominaalselt ligikaudu 10% ja euroala majandus üle 7%.
Veel mõni kuu tagasi olin arvamusel, et kiire inflatsioon on üksnes ajutine. Arvan endiselt, et keskpankade rahapoliitika ehk niinimetatud rahatrükkimine (termin, mis on ebatäpne ja mille kasutamist ma ise olen püüdnud pigem vältida) pumpas küll varade hindu üles, kuid ei suutnud üksinda hindade kasvu oluliselt mõjutada.
Inflatsioonitempo sai hoo sisse alles siis, kui ka valitsused asusid majandust toetama ning läksid nii-öelda appi, loobudes tasakaalus eelarvepõhimõtetest. Valitsused toetasid abivajajaid ja kulutasid rohkem, kui nad makse kogusid. Laialdaselt pakutavat abi on aga alati raske täpselt sihtida. USA valitsuse eelarvedefitsiit kärises 2020. majandusaastal 15%-ni SKP-st ja mullu oli see 12,4%.
Pidev aitamine toodab abitust
Inflatsioonitempo kasvule aitasid kaasa ka majanduse sulgemine (mõningane pakkumise langus), tarneahelate segipaiskamine ning laenuga rahastatud, kiirustades ja sellest tulenevalt halvasti kalibreeritud valitsuse toetus, mis suurendas nõudlust teatud kaubagruppide järele. Kasvavad tooraine- ja energiahinnad muudavad ka kaubad ja teenused kallimaks ning see omakorda toob kaasa palkade kasvu kiirenemise.
Kui inflatsioonitempo kasv ei osutu mitte lühiajaliseks, vaid inflatsiooniootused ise hakkavad tootma inflatsiooni, siis see viib paratamatult ka intressimäärade kiire tõusuni. Kui intressimäärad peaksid tõusma, siis suureneb praeguses kõrge laenukoormuse all ägavas majanduses abivajajate arv veelgi.
Kujundlikult võiks väita, et viimase kümne aasta jooksul on keskpangad majandust odava rahaga kütnud ning kui valitsused oma toetustega veel hooletult temperatuuri lisasid, siis võttiski lõpuks hinnakasv tuld.
Eksisteerib ka risk, et abi viib õpitud abituseni. See tähendab, et abisaajad loobuvad vastutuse võtmisest ja loodavad iga tagasilöögi puhul, et riik tuleb neile appi, selle asemel et koguda ise riskiolukordadeks reserve.
2021 ületasid LHV suuremad pensionifondid oma eesmärki
Läinud aasta oli LHV pensionifondide jaoks edukas. Suuremad pensionifondid ületasid oma eesmärki, milleks on sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa laekumise kasv – funktsioon palga- ja tööhõive kasvust. Suures osas määrab see I samba pensionite indekseerimisemäära (st aastakasvu) ja on ühtlasi LHV aktiivselt juhitud pensionifondide võrdlusindeksiks, näidates mullu 7,7% kasvu.
Kõige madalaima riskiga, peamiselt võlakirjadesse investeerivate LHV pensionifondide tootlus jäi aga nullilähedaseks, mis on keskkonnas, kus riskivabade võlakirjade intressimäärad on negatiivsed, oodatav tulemus. Klientide vara on neis fondides küll kaitstud suurte languste eest, kuid selle hinnaks on tootlusest loobumine.
Ka alanud aastal jätkavad LHV pensionifondid selliste investeeringute otsinguid, mille väärtus põhineb eelkõige ettevõtte või projekti pakutavatel kassavoogudel. Me oleme huvitatud ka väga varajases faasis ettevõtetesse investeerivatest fondidest, kuid samas vaatame mõningase kahtlusega riskikapitali segmente, kus edu oluline komponent on keskpankade senise rahapoliitika jätkumine.
Ma loodan, et käesoleval aastal õpib/harjub inimkond elama koos koroonaviirusega. Suurem probleem saab aga olema see, kuidas kohaneda tõusvate intressimääradega. Tuleb aru anda, et lõputult ei saa valitsuse abile loota ning tuleb õppida ise hakkama saama, kuna valitsused ise ägavad järjest kasvava võlakoorma all. Ja kui valitsused annavad ühele, siis nad võtavad kelleltki teiselt ära. Kahetsusväärne on see, kui see abi tuleb tulevaste põlvkondade arvelt, kelle kanda jäävad tänaste poliitikute poolt võetud võlakoormad.
LHV pensionifonde valitseb AS LHV Varahaldus. Fondide osakute väärtused võivad nii kasvada kui kahaneda ja fondide eelmiste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluste kohta. Fondi investeeritud rahasumma väärtuse säilimine ei ole garanteeritud. Tutvu LHV pensionifondide prospekti ja põhiteabe dokumentidega lhv.ee ja pea nõu asjatundjaga.
Tweet
