Seda aktsionärid ostaksid - Artiklid - Uudised - LHV finantsportaal

Seda aktsionärid ostaksid

Raido Tõnisson

25.01.2022 14:29

iStockphoto

Kui aastaid püsis enamike Tallinna börsiettevõtete aktsionäride arv stabiilselt ühel tasemel, siis viimase kahe aastaga on olukord palju muutunud. Tõusu väikeaktsionäride arvus on vallandanud kolm järjestikku toimunud olulist sündmust: Balti tehingutelt tasude kaotamine ja pandeemiast tingitud langus 2020. aasta alguses, ning teise samba pensioniraha vabanemine 2021. aastal. Lisaks tuli eelmisel aastal Balti börsile palju uusi ettevõtteid, ehkki nende puhul on võimalik aktsionäride arvu muutusi näha alles järgnevatel kvartalitel. Eesotsas Enefit Greeniga on baas vägagi kõrge.

Andmed aktsionäride koguarvu ja jagunemise kohta on kogutud ettevõtete kvartali- ja aastaaruannetest ning 2021. aasta neljanda kvartali arvud on võetud Nasdaqi börsiettevõtete aktsiaraamatutest.

Kinnisvaraarendajad on saanud kõige rohkem uusi aktsionäre

Enne Hepsor AS-i tulekut oli Balti börsil kolm kinnisvaraarendajat: Arco Vara, Pro Kapital Grupp ja Eften Real Estate Fund III (fondina ka Baltic Horizon Fund). Viimase kolme aastaga on oma aktsionäride arvu kõige kiiremini kasvatanud just need kolm ettevõtet, ulatudes Arco Vara puhul koguni 6,8x kasvuni. Vahetult enne uute aktsionäride massilist tulekut, alates 2019. aastast, on Pro Kapital Grupi aktsionäride arv kasvanud 4,9x ja Eften Real Estate Fundi puhul 3,6x.

Pärast mitut aastat vindumist on Arco Vara aktsia saanud uue hingamise tänu ettevõtte ootamatutele kasumitele, kuid ka eelmisel aastal korraldatud aktsiaemissioonile, mis märgiti üle ligi viiekordselt. Ainuüksi see kasvatas Arco Vara aktsionäride arvu oluliselt, kuna aktsiate jaotamisel eelistas ettevõte just uusi jaeinvestoreid.

Pangad moodustavad suure osa Balti börsi aktsionäridest

Balti börsil noteeritud kolmest pangast on LHV Groupi aktsionäride arv kasvanud koguni 3,5x võrra ligi 21 tuhandeni, mis on pankade arvestuses kiireim kasv. 2019. aasta keskel börsile tulnud Coop Panga aktsionäride arv on kokkuvõttes küll suurem, ulatudes 2021. aasta lõpu seisuga ligi 29 tuhandeni ning kasvades võrreldes 2019. aasta kolmanda kvartaliga 2,6x-ni. Siauliu Bankase 2021. aasta neljanda kvartali andmed ei ole veel kättesaadavad, kuid pea kolme aastaga on panga aktsionäride arv kasvanud kolmekordselt.

Pankade puhul on aktsionäride kasvu toetanud finantsettevõtete tugevad majandustulemused, kuid näib, et ka aktsia hinnaliikumine mõjutab uute aktsionäride lisandumist: kiiremini investoreid juurde saanud ettevõte on kolme aasta jooksul ühtlasi ka kõige paremat tootlust näidanud. Nimelt ulatub LHV Groupi, Coop Panga ja Siauliu Bankase viimase kolme aasta tootlus vastavalt 344%, 143% ja 76%ni.

Tallinna börsi blue chipid

Ühelt poolt madalama minevikutootluse, kuid ka stabiilsete ja hästi prognoositavate väljavaadete tõttu ei ole Tallinna Kaubamaja, Tallinna Vesi ja Tallinna Sadam aktsionäride arvus nii kiiret minekut näidanud, kui eelmised, kuid aastatega on nemadki oma investorbaasi oluliselt kasvatanud. See näitab, et uute investorite riskiisu ja himu põnevuse järele on kõrge.

Kolmest nimetatud ettevõttest on kõige kiiremini kasvanud Tallinna Kaubamaja aktsionäride arv, usutavasti tänu ettevõtte võimele tulla hästi toime pandeemia tõttu muutunud majanduskeskkonnaga. Äsja avaldatud eelmise kvartali tulemusedki näitasid jätkuvat kasvu müügis ja kasumis ning ühtlasi ei ole Lidli tulek Tallinna Kaubamaja aktsionäride arvu veel kahandanud. Lisaks on Tallinna Kaubamaja üks parimaid dividendimaksjaid Balti börsil, mis on hoidnud lojaalseid investoreid. Eelmisel aastal maksis Tallinna Kaubamaja dividendidena 0,60 eurot aktsia kohta, samas kui selle aasta väljamakse ulatub potentsiaalselt 0,65-0,70 euroni aktsia kohta.

Ehitusfirmade Merko Ehituse ja Nordeconi aktsionäride arv on liikunud üsna ühes tempos, kasvatades oma investoreid võrreldes 2019. aasta algusega vastavalt 2,7x ja 3,3x. Sarnaselt teistele ettevõtetele on kasv märgatavalt kiirenenud just eelmise aasta esimeses kvartalis ehk ajal, mil Balti börsi aktsiahinnad alles hakkasid kiirelt kasvama. Kuigi Merko Ehitusel on kokkuvõttes rohkem aktsionäre, on Nordeconi kiirem kasv mõnevõrra üllatuslik, kuna selle kasumlikkus on oluliselt kehvem. See on kolme aasta lõikes põhjustanud Nordeconi aktsia tootluses ka korraliku mahajäämuse võrreldes Merko Ehituse tootlusega (31% vs 63%).

Elektriseadmete tootja Harju Elekter on turul tegutsenud juba üle 50 aasta ning Tallinna börsi Investornimekirjas on ettevõte noteeritud alates 1997. aastast. Pikast ajaloost hoolimata ei ole Harju Elekter unustuste varju vajunud ning on viimasel kolmel aastal oma investorbaasi kasvatanud 2,9-kordselt. Kuigi ka Harju Elektri puhul on tegemist stabiilse dividendimaksjana, on sellel peidus ka kasvuettevõtte potentsiaali.

Nimelt ostis Harju Elekter 2015. aastal osaluse superkondensaatoreid tootvas Skeleton Technologiesis, mida paljud peavad Eesti järgmiseks ükssarvikuks. Investeering on mõjutanud Harju Elektri aktsionäride arvu positiivselt tänase päevani, kuna Harju Elekter on panust Skeletoni järk-järgult suurendanud ja ühtlasi on kasvanud ka Skeletoni enda väärtus. Lisaks selgus alles eelmise aasta oktoobris, et Skeletoni on otseinvesteeringu teinud ka Wise’i üks asutaja, Taavet Hinrikus, millel võib olla kaudne mõju Harju Elektri aktsionäride arvule.

Alloleval graafikul on välja toodud kümne suurima investori osalus ettevõttes kogu aktsiakapitalist. Suuremate aktsionäride väike osalus tähendab tihtipeale enamusaktsionäri puudumist või ettevõtte üldist väikest investorbaasi. Näiteks omab Eften Real Estate Fundi suurim aktsionär vaid 14% ning LHV Groupi puhul 20% ettevõttest, väljendudes ühtlasemas osaluse jagunemises aktsionäride vahel. Pro Kapital Grupi puhul omab enamusaktsionär aga 51% suurust osalust, andes võimaluse ühel isikul mõjutada kogu Grupi tegevust ja suunda.

Artikkel on informatiivse eesmärgiga ning ei ole vaadeldav investeerimisanalüüsina ega mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid. LHV ei vastuta teabe põhjal tehtud otsuste eest.
Investeerimine on seotud võimaluste ja riskidega, väärtpaberite turuväärtus võib nii kasvada kui ka kahaneda. Välisturgudel võivad tootlust mõjutada valuutakursside kõikumised.
Eelpool kajastatud väärtpaberite ja finantsindeksite eelmiste või tulevaste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluse kohta.




Kommentaare ei ole

Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse

Küpsised

Et pakkuda sulle parimat kasutajakogemust, kasutame LHV veebilehel küpsiseid. Valides "Nõustun", annad nõusoleku kõikide küpsiste kasutamiseks. Tutvu küpsiste kasutamise põhimõtetega.

pirukas_icon