Autor: Gary Chan
Euroopa ühtedes karmimate keskkonnanõuetega riikides tegutsev prügikäitleja Renewi on seadnud järgnevate aastate ärikasumi kasvatamise plaanis innovatsiooni tähtsale kohale. Uuendusmeelsena selles vallas tegutsedes luuakse tugevamad sidemed klientidega, võetakse turuosa ära väiksematelt tegijatelt, kes ei suuda sammu pidada ning tõstetakse tagasi ringlusesse minevate materjalide kvaliteeti, mis võimaldab teenida kõrgemat marginaali.
Euroopa Liit on liikumas prügimajanduses järjest karmimate regulatsioonideni ning Renewi tegutseb peamiselt Hollandis ja Belgias (vastavalt 71% ja 27% tulust; ülejäänud osa tuleb Suurbritanniast, Prantsusmaalt ja Portugalist), kus seadused onl keskmisest rangemad.
Kui näiteks Taanis ja Šveitsis on juba täielikult keelatud prügi ladustada, siis Beneluxi riikides on see osakaal kahanenud samuti väga väikeseks u 2% juurde. Samuti on Hollandis ja Belgias prügi põletamine muutumas järjest keerulisemaks: põletamist maksustatakse aasta-aastalt järjest kõrgemalt, kui näiteks Belgias tõesti jaanuarist seda määra kahekordselt (millele lisanduvad CO2 tasud) ning lisaks nõutakse enne põletamist prügi põhjalikumat sorteerimist. Prügi põletamise kõrgemad kulud ja ladustamise karmimad regulatsioonid tõstavad prügi taaskasutamise vajalikkust.
Täiendav viis stimuleerida ringmajandust on läbi materjalide taaskasutuse nõuete. Holland näiteks on seadnud eesmärgiks, et 2030. aastaks oleks erinevates tootmisprotsessides taaskasutatud materjalide osakaal 50%, Belgias on eesmärgiks 35%. Ka Euroopa Liidu ülesest „Fit for 55“ programmist leiab sarnaseid eesmärke: näiteks tahetakse, et plasti tootmisel oleks tulevikus kuni 30% sisendist vana plast. Renewi seadis ise eelmise aasta kevadel eesmärgiks tõsta oma mahtudest taaskasutusse mineva prügi osakaalu 2025. aastaks 66% pealt 75%le.
Alloleval joonisel näitlikustab Renewi erinevate Euroopa turgude küpsust. Leidub juba mitmeid riike, kus nõuded on väga kõrged (muutudes siiski veelgi karmimaks), kuid mahtude kasv on seal aeglasem. Osad riigid alles liiguvad prügi ladustamisest põletamise faasi nagu näiteks Suurbritannia (mature/low environtmental standards), mille järel tuleb taaskasutuse vajaduse kasv.
Allikas: Renewi
Olgugi et Renewi tegutseb aeglasema kasvuga turgudel, ei olegi see kõige olulisem, vaid pigem on tähtis lisaväärtus, mida suudetakse nendest stabiilsetetest prügimahtudest nö välja imeda ja selles nähakse märkimisväärset kasvuvõimalust.
Kõige suurema taaskasutusmääraga on Euroopas klaas, ent isegi seal näeb Renewi täiendavat äripotentsiaali, rääkimata näiteks mineraalide segmendist, mis peamiselt hõlmab ehitussektorist tulevat jääki ja millest vaid 11% jõuab taaskasutusse.
Allikas: Renewi
Kõik see suurendab nõudlust taaskasutatavate materjalide järele, mis eeldab praeguse tehnoloogia edasiarendust, et need materjalid üldse jõuaksid järgmisesse tootetsüklisse ja oleksid sisendina ka piisavalt kvaliteetsed.
Renewil on innovaatilisi projekte paljude erinevate partneritega, mis küll olulist lisa ärimahtudesse esialgu ei pruugi tuua, ent näitavad siiski innovatsioonivõimekust ja võib-olla ka tuleviku potentsiaali. Näiteks paar aastat tagasi alustati koostööd startupiga Peel Pioneers, kes käsitleb apelsini koori ja üritab leida viise, kuidas sellest saadavaid kiudusid ja õlisid toiduainetööstuses uuesti kasutada. Üheks näiteks on veel koostöö Purified Metal Company’ga, kes aitab saastunud terast (asbestiga või kroomiumiga) uuesti puhtaks saada.
Parimaks näiteks on aga koostöö IKEAga, kellega koos osteti ära RetourMatras – ettevõte, mis leiutas viisi, kuidas madratsit taaskasutuseks käidelda (mh langundades poroloon kemikaaliks, millega saab uut porolooni toota). Viimase kahe aasta jooksul on madratsite käitlemiseks pandud püsti kolm uut tehast, saavutades Belgias ja Hollandis 1,5 miljoni madratsi käitlemise võimekuse aastas ning neid mahtusid suurendatakse veelgi. IKEA tahab ise 2030. aastaks olla 100% ulatuses materjalide taaskasutaja.
Kui võtta ette uuesti Renewi tulude ja ärikasumi jaotus, on näha, et suurimat mõju omab innovatsioon commercial waste üksuses, mis hõlmab Hollandis ja Belgias ettevõtete jäätmete kokkukorjamist, sorteerimist, käitlemist ja ringlussevõttu (paber, klaas, kütus, kompost, puidulaastud, metall, plast, energiapelletid, roheline energia, õlid).
*majandusaasta lõppeb 31. märts.
Innovatsioon on üks kolmest strateegilistest sammastest, millega Renewi lubas 2020. a suvel suurendada oma toonast u 76 mln euro suurust ärikasumit 2025. majandusaastaks 60 miljoni euro võrra (innovatsiooni arvel on sellest minimaalselt 1/3).
Kogu ettevõtte kapitalikulutuste maht järgmise 3-4 aasta peale ulatub 110 miljoni euroni (42 mln sellest juba tehtud või tehakse märtsis lõppeval jooksval majandusaastal), mis on täies ulatuses kaetav firma rahavooga ning peaks aitama tõsta firma ärikasumit vähemalt 20 miljoni euro võrra. Allolevalt tabelist on näha, et kõige suurem osa sellest ehk 60 mln eurot lähebki commercial waste üksuses tõhusama sorteerimise väljaarendamiseks.
Allikas: Renewi
Karmistuv jäätmeseadus nõuab Belgia põhjaosas ettevõtetelt prügi sorteerimist kuni 24 erinevasse kategooriasse ning nõuab ka jäätmekäitleja valmisolekut selles protsessis aidata. Siiani on Renewi sorteerinud kokku korjatud prügi kraanade, kandelintide, sõelade ning ballistiliste eraldajatega. Investeeringud commerical waste üksuses on suunatud kolme uude sorteerimisliini, mis hakkavad kasutama tehisintellektil põhinevaid kaameraid ja magneteid. Mitmed prügielemendid, mis täna lähevad põletamisele, suudetakse edaspidi paremini välja sorteerida ning suunata taaskasutusse ja nii tõuseb tagasi ringlusesse võtmise osakaal 28% pealt üle 50%.
Renewi on Belgias turuliider 40% turuosaga ning see investeering peaks aitama neil positsiooni säilitada, potentsiaalselt isegi suurendada. Sama tehnoloogiat on kergesti võimalik skaleerida ka Belgia lõunaosa jaoks (kus kehtivad omad jäätmeseadused aga sealgi on suund ringmajanduse osakaalu suurendamisele võetud) ning Hollandisse.
Mida kõrgemaks suudab Renewi prügi taaskasutamise määra tõsta, seda rohkem hoitakse kokku põletamise ja ladustamise kuludelt ning saadakse materjali müügi pealt tulu. Renewi tegutseb küll ainult Hollandis ja Belgias, aga taaskasutamiseks mõeldud toormaterjali müüakse nii kohalikule kui ka üleilmsele turule. St et kui Euroopas tervikuna muutuvad ringmajanduse nõuded rangemaks, siis seda suurem on turul nõudlus kvaliteetsete taaskasutamiseks loodud materjalide järele.
Commercial waste üksuse all on veel omad spetsiifilisemad investeeringud.
Orgaanika segmendis investeeritakse kokku 21 miljonit eurot (suuremas osas juba ära kulutatud) Hollandis toidukauplustelt korjatud toidujäägi ja pakendite eraldamise tehase ehitamiseks. See on suuteline töötlema aastas 100 000 tonni toidujääke (lisavahetustega vajadusel kuni 300 tuhat tonni), mis annab Renewil Hollandis selles vallas selge turuliidri positsiooni.
Purustatud toidust saadakse biogaas, mis varasemalt läks soojus- ja energiajaamadesse aga valitsuse uute reeglite kohaselt tuleb biogaasi kasutada väärtuslikumas tootes kui seda on roheline elekter (mis tuleb tuulest ja päikesest). Renewi kavatseb osa oma biogaasist seetõttu konverteerida roheliseks gaasiks, mida hakatakse käesoleval aastal võrku müüma. Selle oodatav aastane tootmiskogus on 8,5 miljonit kuuptonni ehk 75 tuh MWh, millega saab varustada u viis tuhat majapidamist. Antud tehas valmib 2023. aasta alguseks.
Teise projektina on juba valmis saanud Euroopas esimene kommertskasutuseks mõeldud bioLNG tootmise tehase, mis on suuteline aastas tootma 3,5 kilotonni bioLNG-d (üks veok suudab sellega sõita 13 mln kilomeetrit ehk 400 korda ümber maakera). LNG ostab kokku Shell, kes müüb selle edasi oma klientidele.
Orgaanika segment tegeleb ka majapidamistelt köögijääkide ja aiasaaduste kogumisega, et sellest toota komposti.
Plasti käitlemises on Renewi samuti Belgias ja Hollandis juhtival kohal (kogutakse ja töödeldakse 100 tuhat tonni jäika plasti aastas) ning investeeringud kannavad eesmärki positsiooni tugevdada. Tunamullu ehitati selleks tarbeks Ghenti sadamasse uus plasti sorteerimise tehas ning ka käitlemise tehas. Whaalwijki tehasesse installeeriti elektrostaatiline eraldaja, millega suudetakse käideldud plasti puhtuse aste tõsta 98%le. See on ligilähedane kasutamata plastile, tänu millele saab olla sisendiks kõrge väärtusega toodetega klientidele, kes tahavad ringmajanduse eesmärke täita. Kolmandaks plasti kogumise ja käitlemise asukohaks on Acht, kus kavatsetakse samuti investeerida sorteerimisvõimekuse tõstmisesse (tehas valmib 2023).
Mineralz & water üksuses investeeritakse kokku 17 miljonit eurot. Selle segmendi all tegeleb konkreetsemalt ATM üksus vee ja pakendatud kemikaalijääkide käitlemise ja saastunud pinnase kuumtöötlemisega ning mineralz üksus pinnase bioloogilise puhastamise ja eraldamisega, kivisöe põletamisel jäägina tekkiva koldetuha (bottom-ash) puhastamisega (eraldatakse väärismetalle), et seda saaks tööstuses uuesti kasutada. Mineralz üksus omab ka kolme ohtlike ainete prügilat.
Sellest segmendist lähevad käideldud materjalid peamiselt tagasi ehitussektorisse (kruus, liiv ja täiteaine, mis põhimõtteliselt on pinnase tolmuelemendid (filler). Kruusa ja täiteainet saavad ettevõtted kasutada ka oma ringmajanduse ja süsiniku jalajälje vähendamise eesmärkide täitmiseks. Investeeringuid selles segmendis on tehtud eesmärgiga tõhustada protsesse, tõsta kvaliteeti ja täita kõrgemaid seadusest tulenevaid nõudeid.
Pinnase puhastamisega on Renewi tegelenud juba 40 aastat. Sellest kätte saadava kruusa aastane tootmisvõimsus on neil 250 tuhat tonni, moodustades vaid 1% Hollandi 20 miljoni tonni suurusest koguturust. Teine saadus on täiteaine, mille tootmismahuks on 100 tuhat tonni aastas ja seda saab kasutada tsemendi lisandina betooni valmistamisel. Ühtlasi võiks see olla lendtuha (fly ash) asendus. Lendtuhk pärineb kivisöel töötavatest energiajaamadest aga kuna nende roll rohepöörde tõttu väheneb, siis kahaneb ka antud toorme kättesaadavus ning Renewi võiks oma täiteainega pakkuda asendust.
Praegu klassifitseeritakse seda täiteainet regulatsioonide järgi endiselt jäätmena aga Renewi taotleb täiendavaid kvaliteedi sertifikaate, et laiendada selle kasutust (turu suurus kasvaks siis hüppeliselt 20 tuhandelt tonnilt 500 tuhande tonnini aastas). Hiljuti sõlmiti 4aastane täiteaine tarneleping ühe tootjaga, kellele hakkab minema pool Renewi aastasest toodangust (50 tuhat tonni).
Veel toodab Renewi aastas 500 tuhat tonni liiva, mida praegu kasutatakse peamiselt teedeehituses. Aga siingi taotlevad nad kõrgemat kvaliteedi sertifikaati, et hakata seda müüma ka betooni ja asfalti valmistajatele, millega nad laiendaksid kasutusvaldkonda ning teeniksid ka kõrgemat hinda. See sertifitseerimise protsess võib aega võtta kuni 2 aastat ja sellise liiva aastane nõudlus on Hollandis 120 miljonit tonni.
Nagu eelnevalt öeldud, tahab Renewi tõsta innovatsiooniga oma ärikasumit järgmise 3-4 aastaga 20 miljoni euro võrra. Täiendavad 20 miljonit eurot tuleb ATMi töö taastumisest (regulatiivsetel põhjustel selle töö 2018. a lõpus peatati ja anti uuesti tegutsemisluba 2019.a lõpus aga kasumi täielik taastumine ei toimu üleöö). Viimased 20 miljonit ärikasumi oodatavast kasvust tuleb järgneval 3-4 aastal läbi ettevõtte struktuuri lihtsustamise ja digitaliseerimise.
Ressursisäästlikkusele orienteeritud investeeringuna kuulub Renewi ka LHV pensionifondide Roheline ja Roheline Pluss portfellidesse.
Renewi aktsia Londoni börsil (pennides)
Allikas: Bloomberg
Artikkel on informatiivse eesmärgiga ning ei ole vaadeldav investeerimisanalüüsina ega mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid. LHV ei vastuta teabe põhjal tehtud otsuste eest.
Investeerimine on seotud võimaluste ja riskidega, väärtpaberite turuväärtus võib nii kasvada kui ka kahaneda. Välisturgudel võivad tootlust mõjutada valuutakursside kõikumised.
Eelpool kajastatud väärtpaberite ja finantsindeksite eelmiste või tulevaste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluse kohta.
LHV pensionifonde valitseb AS LHV Varahaldus. Tutvu LHV pensionifondide prospekti ja põhiteabe dokumentidega lhv.ee ja pea nõu asjatundjaga.
Tweet
