Hinnakasvu veab endiselt energia kallinemine

Autor: Markus Spiske

Hinnakasvu peamised mõjutajad ei ole viimaste kuude lõikes muutunud. Suurim panus tuleb endisel energiakaupadest (elekter, gaas, mootorikütused jmt), kuid üha rohkem annab tooni ka toiduainete kallinemine. Kodudesse jõudnud elekter oli jaanuaris aastatagusega võrreldes 52,6%, soojusenergia 42,5% ja gaas 79,6% kallim. Mootorikütused kallinesid keskeltläbi neljandiku võrra. Detsembriga võrreldes muutusid energiakulud aga kokkuvõttes odavamaks, sest rakendusid valitsuse kehtestatud piirhinnad teatud koguste elektri ja gaasi tarbimisele ning elekter oli ka börsil neljandiku võrra odavam kui möödunud aasta lõpus.

Üha jõulisemalt survestab tarbijahinnaindeksit toiduainete hinnatõus, mis avaldub nii toidupoodides kui restoranides. Kui veel möödunud sügisel püsis toidukaupade hinnakasv mõne protsendipunkti juures, siis paari kuuga on kasvutempo kiirenenud rohkem kui 9%ni aastavõrdluses. Tõenäoliselt toetab toiduainete kallinemine kiiret inflatsiooni kogu käesoleva aasta vältel. Maailmaturul algas toidutoormete hoogsam kallinemine juba möödunud aasta alguses ning praeguseks on hinnakasv seal juba aeglustumas.

Kokkuvõttes kallinesid kaubad jaanuaris 9% ja teenused 16%. Kuna teenuste hinnatõus mõjutab otsesemalt ka palgakasvu (ja vastupidi), siis ootab suure tõenäosusega käesoleval aastal ees ka märkimisväärne keskmise palga kasv. Palgaläbirääkimisi pidades tuleks aga vaadata ühe või kahe kuu inflatsiooninäitajatest kaugemale ja võtta arvesse pikemal perioodil aset leidnud hinnakasvu, mis jäi möödunud aastal alla 5% ning on tänavusel aastal prognooside kohaselt 6-7% juures. Kiire inflatsiooni tingimustes liialt kiiresti palkasid tõstes on oht tekitada palga-hinnakasvu spiraal, kus üks toidab pidevalt teist ja see võib majanduse kiiresti tasakaalust välja viia.

Kristo Aab
LHV makroanalüütik