Autor: william william
Eesti kaubavahetus välisriikidega sööstis mullu rekordilistesse kõrgustesse kui hinnakasvu toel kasvas ekspordikäive 28% ning import 32%. Kokku ulatus kaupade väljavedu peaaegu 18 miljardi euroni ehk 60%ni sisemajanduse kogutoodangust. Samal ajal toodi kaupu riiki sisse ligikaudu kahe miljardi euro väärtuses enam. Inflatsiooniga korrigeeritult kasvas kaupade väljavedu ligikaudu 15% ning sissevedu 24%.
Harjumuspäraselt domineerisid kaubavahetuses elektriseadmed, mineraalkütused ja puittooted. Elektriseadmed, millest suur osa liigub kommunikatsioonitarvikute näol Ameerika Ühendriikidesse, moodustasid ligikaudu 15% koguekspordist ja nende väljavedu kasvas aastaga viiendiku võrra. Energiakaupade (mineraalkütused, elektrienergia) eksport sisuliselt kahekordistus ning selle osakaal koguekspordis jäi elektriseadmetele vaid pisut alla. Sealjuures kasvas elektrienergia eksport kõrgete elektrihindade taustal koguni 3,5 korda ning see suunati 95% ulatuses Lätti.
Hästi läks ka peamiselt kohalikul toorainel põhineval puidusektoril, mille toodangu väljavedu kasvas aastaga kolmandiku võrra. Ligemale 20 tuhandele inimesele tööd pakkuv puidutööstus on koos puitmaja- ja mööblitootjatega peamisteks kaubandusbilansi tasakaalustajateks, sest nende tegevus tugineb suuresti kohalikul toorainel ja ei sõltu nõnda palju sisse veetavast kaubast. 2021. aastal oli nende kahe sektori kaubavahetuse ülejääk kokku ligikaudu 2 miljardit eurot.
Aasta viimastel kuudel paistis eksportiva sektori olukord statistikas roosilisemana kui see tegelikult oli. Suve algul aitas ekspordikasvule kaasa madal võrdlusbaas 2020. aastast, mis tähendas, et oluliselt kasvasid ka reaalselt välja veetavate kaupade mahud. Aasta edenedes hakkas aga järjest enam tooni andma hinnakasv nii siin- kui sealpool piiri ning sisendhindade äkiline kasv sundis paratamatult ettevõtteid oma tootmisplaane ümber tegema. Nii nõudluse kui pakkumise poole pealt sisendas ebakindlust ka geopoliitilise olukorra pingestumine. Nii oli detsembris ekspordikäibe kasv küll 24%, kuid hinnakasvuga korrigeeritult jäi see vaid mõne protsendipunkti juurde.
Ettevaates pole siiski põhjust liigseks muretsemiseks. Tööstuse baromeeteruuringud näitavad, et ettevõtjate kindlustunne on mõne kuu tagusest tipust küll veidi langenud, kuid ajaloolises võrdluses on see endiselt väga kõrge. Nõudluse pärast väga suurt muret ei tunta, pigem paneb tootmisele piirid kvalifitseeritud tööjõu puudus ning tootmissisendite napp kättesaadavus. Erinevate riikide prognooside põhjal on välisnõudluse kasv Eesti toodangu järele käesoleval aastal veidi tagasihoidlikum kui mullu, kuid lubab siiski oodata 5-6% suurust ekspordikasvu ka tänavu.
Kristo Aab
LHV majandusanalüütik
Tweet
