iStockphoto
Reisisektor on pandeemiast üks enim kahju saanud tööstus, kus paljud ettevõtted näevad oma tegevuse taastamisega siiani suurt vaeva. Kuigi uusi haigustüvesid avastatakse aina juurde, on need pigem kergema loomuga ja lisaks on reisifirmad kasutusele võtnud mitmeid meetmeid, mis teevad uue normaalsuse keskkonnas reisimise mugavaks. Taastumist toetavad inimeste muutunud elustiil ja valitsuste toetused, pakkudes reisitööstuse sektoris investoritele potentsiaalseid investeerimisvõimalusi.
Koos pandeemia levikuga on reisitööstuse arengut viimasel kahel aastal tabanud suur kõikumine. Kui Maailma Ärireiside Ühingu (GBTA) andmetel ulatuvad ärireiside kulutused 2021. aastal 842 miljardi dollarini (+21% võrreldes 2020. aastaga), siis 2020. aastal langesid kulutused eelneva aastaga võrreldes 52% 694 miljardi dollarini. Ühingu prognooside kohaselt jätkavad ärireiside kulutused taastumist 2022. aastal ning jõuavad 2024. aastaks pandeemiaeelse tasemeni, milleks on 1,4 triljonit dollarit. Sealjuures kiireima kasvuga on Aasia ja Vaikse ookeani piirkonna peamised arenevad majandused.
Ülemaailmsed kulutused puhkuse- ja vabaajareisidele olid 2020. aastal 2,373 triljonit dollarit, langedes sarnaselt ärireiside kulutustega, ehk 50% võrra 2019. aasta 4,692 triljonilt dollarilt. Kulutused puhkusereiside on GBTA andmetel 2021. aastal kasvanud 45% võrra 3,45 triljoni dollarini, ehkki taastumisruumi 2019. aasta tipptasemeni on veel küllalt.
Allikad: Statista, Maailma Ärireiside Ühing (GBTA)
Reisifirmade tulevik on üsna tundlik valitsuste otsuste suhtes, mis puudutavad peamiselt piiriülese liikumisega seotud piiranguid. Kuigi viirusjuhtumite arv maailmas on pigem kasvav, on mitmed riigid viimase aasta jooksul oma piiranguid rahvusvahelisele reisimisele leevendanud, muutes reisimise lihtsamaks. Kui 2020. aasta aprillis oli täielikult või osaliselt oma piirid reisimiseks sulgenud 95% maailma 215 sihtriigist, siis 2021. aasta novembriks oli selle osakaal vähem kui pool, asendudes suures enamuses kohustusliku testimise- ja karantiinitingimusega. 2% riikidest olid oma reisipiirangud kaotanud aga täielikult.
Allikas: Maailma Turismiorganisatsioon
Ühelt poolt järk-järgult leevenevate piirangute ning teisalt kasvavate viirusjuhtumite keskmes on turismisektor tööstuste lõikes näidanud börsil küllaltki erisugust tootlust. Kui Euroopa jaeinvestoritelegi kättesaadav reisisektorit tervikuna järgiv Hanetf Icav - Airlines, Hotels, Cruise Lines UCITS ETF (7RIP) on alates selle loomisest eelmisel aastal langenud 5% võrra, siis lennundusaktsiad on alates eelmise aasta keskpaigast koguni 13% allpool. Läbi aasta on järjepidevalt paremat tootlust näidanud hotelliketid, millest paljud ületavad pandeemiaeelset tasetki.
Allikas: Yahoo Finance. Tutvu U.S. Global Jets ETF ajaloolise tootlustega siin: JETS
Tööstuste lõikes on paljud lennufirmad praegu laiendamas oma rahvusvaheliste lendude valikut, kuna oodatakse elavnemist nii puhkuse- kui ka ärilendude aktiivsuses. Laialdasem taastumine lennureiside puhul algas juba eelmisel aastal, kui American Airlines taasavas 10 rahvusvahelist lennuliini. Samal ajal Delta Air Lines teatas 12 pikamaa lennuliini avamisest, väljendudes ka palju kiiremas tulude kasvus võrreldes 2020. aastaga.
Kuigi lennufirmade ootused kevad-suvise reisihooaja osas on kõrged, on paljusid lennufirmasid tabanud hoopis personalipuuduse probleem, mis võib takistada lennureiside edasist taastumist. Nimelt hõlmasid paljude lennufirmade pandeemiaga seotud kulude kokkuhoiumeetmed muuhulgas ka pilootide ja lennujuhtide enneaegselt pensionile saatmist ning nüüd on nende asenduste leidmine osutunud keerulisemaks kui oodati.
Lennufirmade taastumist ja edasist kasvu mõjutavad ka tarneahelaprobleemid, kuna tellitud varuosade kättesaamine võtab palju kauem aega kui varem. Siiski on lennunduse taastumine kruiisilaevanduse sektorist palju paremini alanud, jättes analüütikute arvates veel ruumi ka aktsiahindade tõusuks.
Võrreldes pandeemiaeelse 2019. aastaga, on Delta Airlinesi tulud langenud -36%, mida on vaid veidi vähem kui United Airlinesi 39% langus. Samas on United Airlinesi ootused 2022. aasta esimese kvartali osas kõrgemad, lootes vähendada tulude mahajäämust võrreldes kahe aasta taguse perioodiga 16-18%ni. Delta Air Linesi eesmärk on I kvartali tulud taastada 72%-76%ni 2019. aasta I kvartali tuludest.
Kruiisilaevanduse ettevõtted on senist pandeemiat ehk kõige raskemini läbi elanud, kuna suuremate haiguslainete ajal nakatusid kergesti nii laeva personal kui ka reisijad. Tänu sellele, et paljudel operaatoritel on meeskonnaliikmeid üle maailma, ei ole tööjõupuudus laevanduses nii aktuaalne. See on võimaldanud suurematel kruiisilaevaoperaatoritel enamiku oma laevastikust taas tööle rakendada; sealjuures Carnivali broneeringud 2022. aasta teiseks pooleks ületavad juba pandeemiaeelset taset.
Pööret positiivsuse suunas ootab käesoleval aastal ka Royal Caribbean, kes 2021. aastal suutis oma laevastiku koguvõimsuse taastada 85% ulatuses, teenindades aasta jooksul 1,3 miljonit reisijat. Norwegian Cruise Line loodab sama võimsuseni jõuda käesoleva aasta esimese kvartali lõpuks; aasta alguse seisuga oli see 70%.
Kuigi kogu aasta lõikes jäid kruiisioperaatorid tulude ja teenindatud reisijate arvu osas eelmisel aastal 2020. aasta tasemele oluliselt alla, näitas aasta viimane kvartal juba olulisi taastumise märke. See annab lootust, et 2022. aasta teises pooles täitub kruiisioperaatorite eesmärk jõuda taas kauaoodatud kasumini.
Hotelliketid on seni olnud reisitööstuse kõige tugevamad taastujad, seda nii aktsia hinna kui ka kasumlikkuse ja tulude kasvu poolest. Kuna nõudlust hotellitubade järele on lisaks riikide sisesele reisimisele hakanud vedama ka välisturism, on ka hotellikette kimbutamas personalipuudus. Hotelli- ja Majutusettevõtete Assotsiatsiooni (AHLA) oktoobris läbi viidud küsitlused näitasid, et tööjõuprobleemid esinevad koguni 94%-l vastanutest.
Mitmete juhtivate hotellikettide aktsiate hinnad on kerkinud juba üle pandeemiaeelse taseme, mis koos tööjõupuuduse probleemide ja võimalike uute tüvede tekkimisega on mõjutanud analüütikute edasisi väljavaateid, jättes vähem ruumi kasvuks. Tööjõuprobleemide lahendamiseks on juhtivad hotelliketid aga kasutusele hakanud võtma rohkem tehnoloogilisi lahendusi, mis lisaks personalivajaduse vähenemisele tähendab suuremat paindlikkust tubade broneerimisel, sisse- ja väljaregistreerimisel ning isiklike soovide arvestamist toiduvaliku osas.
Juhtivatest hotellikettidest näib parimal järjel olevat turuväärtuselt väiksem Wyndham Hotels, kelle neljanda kvartali tulu USA-s ühe toa kohta ületas 9%ga 2019. aasta taset ja kasvas 2020. aastaga võrreldes 58%. Marriott Internationali tulu ühe toa kohta USA-s on võrreldes 2019. aasta neljanda kvartaliga 15% allpool, ehkki kasvas 2020. aastaga võrreldes 143,6%.
Hilton Wordlwide’i eelmise aasta tulu toa kohta USA-s kasvas küll tagasihoidlikud 64,5%, kuid neljanda kvartali tulemused näitasid juba 110% kasvu, võrreldes 2020. aasta neljanda kvartaliga. 2019. aastaga võrreldes on see näitaja 14% allpool, mis on võrreldav Marriottiga ning tulude ja aktsia hinna kasvuski on kaks suuremat hotelliketti üsna ühel järjel. Suurem vahe ilmneb aga kasumlikkuse osas, millest Marriott on kehvemal järjel.
2022. aasta väljavaadete osas ei ole enamik hotellikette kindlaid tulu- ja kasuminumbreid avaldanud, kuna puhkusereiside taastumises oodatakse selle hooajalisuse ja ebakindluse tõttu suuri kõikumisi.
Artikkel on informatiivse eesmärgiga ning ei ole vaadeldav investeerimisanalüüsina ega mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid. LHV ei vastuta teabe põhjal tehtud otsuste eest.
Investeerimine on seotud võimaluste ja riskidega, väärtpaberite turuväärtus võib nii kasvada kui ka kahaneda. Välisturgudel võivad tootlust mõjutada valuutakursside kõikumised.
Eelpool kajastatud väärtpaberite ja finantsindeksite eelmiste või tulevaste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluse kohta.
Tweet
