2021. aasta oli Eesti majandusele edukas, mida näitas ka keskmise palga kerkimine 100 euro ehk 6,9% võrra. Enim kasvas palk tervishoiu valdkonnas (13%), kus inimesed on teinud viimastel aastatel ebainimlikke jõupingutusi pandeemia ohjamiseks ning selle eest on neile õigustatult makstud erinevaid lisatasusid. Üle 10% suurenes keskmine sissetulek ka kaubanduses ning meelelahutussektoris. Kõige kõrgem on teenistus endiselt IT-sektoris – seal ulatus keskmine palk üle 2800 euro.
Kiiret palgakasvu toetas Eesti majanduse jõuline taastumine pandeemiast ning taas pead tõstnud tööjõupuudus erinevates tegevusvaldkondades. Kaupade ja teenuste väljavedu suurenes mullu koguni 20% ning samal ajal andis siseriiklikule tarbimisele hoogu teisest pensionisambast isiklikuks kasutamiseks vabastatud ligikaudu miljard eurot. Ettevõtete kogukäive suurenes selle taustal veerandi võrra ja kuigi osa sellest läks suuremate sisendkulude katteks jäi siiski piisavalt vahendeid üle ka palgatõusuks.
Kuigi registreeritud töötus vähenes aasta jooksul 1,5% võrra ehk töö leidis ligikaudu 9500 inimest, on täna kriisieelse tasemega võrreldes endiselt ligikaudu 8000 inimest rohkem tööta. Kahjuks ei vasta nende profiil ja oskused hetkel tihtilugu ettevõtete vajadustele ning seetõttu on tööjõupuudus nii töötlevas tööstuses, ehituses kui IT sektoris endiselt arengut pidurdamas. Häid töötajaid ostetakse sektori siseselt üksteiselt üle ning see on üldist palgakasvu kiirendanud. Ettevaates vähendab jätkuvalt kiire sisendhindade kasv tõenäoliselt ettevõtjate ambitsioonikust ning olukord tööturul rahuneb. Mingil määral pakuvad tööturule leevendust ka riiki saabuvad sõjapõgenikud.
Aasta lõpus järsult kiirenenud inflatsioon muutis neljandas kvartalis reaalpalga kasvu negatiivseks, kuid aasta kokkuvõttes ületas palkade kasv siiski hinnakasvu ning inimeste ostujõud suurenes. Käesoleval aastal püsivad paraku surved hindadele tugevamad kui palgakasvule, sest Vene-Ukraina konflikti tagajärjed halvendavad kindlasti Eesti majandusväljavaateid ning majanduskasv rahuneb. Energiakandjate hinnad ja sellest kantud üldine inflatsioon saab aga konfliktist pigem indu juurde. Suurt ostujõu langust pole hetkel põhjust siiski ette näha.
Kristo Aab
LHV majandusanalüütik
Tweet
