24. veebruaril sai finantsturge mitmeid kuid painanud võimalikust sõjaohust kahetsusväärselt päris sõda, mille tagajärjed avaldavad Euroopa ja Venemaa suhetele ja elukorraldusele mõju pikki aastaid. Venemaa nafta ja gaas on nüüdseks verega määritud ning Euroopa riigid on alustanud kiirkorras oma kaitsevõime ja Venemaast sõltumatu energiajulgeoleku ülesehitamisega ning Venemaa majandusliku isoleerimisega. See on protsess, mida niisama lihtsalt enam ümber ei pööra.
Roheline energiajulgeolek
Suurbritannia peaminister Boris Johnson võtab oma pöördumises hästi kokku, miks Ukraina sündmused Euroopale korda lähevad ning miks Venemaa provotseerimata agressioon iseseisva riigi vastu on viimaseks äratuskellaks julgeolekupoliitika muutmiseks, sh energiapoliitika muutmiseks. Sõjatehnika on oluline riigi kaitsmisel sõjaolukorras, kuid riigi julgeolek on tugevalt seotud ka muude faktoritega: näiteks sellega, kelle käest ja mis tingimustel saavad riigid enda igapäeva tegemisteks energiat, mis hoiab toad soojad, masinad liikumas ja tuled põlemas. Tulgu see energia siis taastuvenergiaallikatest või fossiilkütustest. Iseseisvus eluks vajalikus energias võimaldab kujundada iseseisvat teistest sõltumatut poliitikat.
Euroopa on liiga pikalt ja liiga tugevalt sõltunud Venemaalt tulevast energiast ning ennast seeläbi nurka mänginud. On viimane aeg muutusteks. Koroonapandeemia algus 2020. aastal sulges inimesed kodudesse ja näitas, milliseks võib maailm muutuda, kui me kliimamuutustesse tõsiselt ei suhtu. Ma usun, et 2022. aasta Venemaa-Ukraina sõda näitab, kui abitult võime tunda end olukorras, kui teame, et sõltume kellegi teise energiast. Need mõlemad sündmused on andnud suure tõuke rohepöörde veelgi kiiremale ära tegemisele rohelise energiajulgeoleku saavutamisele Euroopas.
Veebruari tulemus
Vene naftat ja gaasi on võimalik Euroopas suures osas asendada päikese-, tuule-, hüdro- ja vesinikuenergiaga. Veebruarikuu sündmused tuletasid seda investoritele meelde ning sõjakuule tavapäratult lõpetasime kuu positiivse tulemiga. Veebruaris suurendasime oma positsioone soojustusmaterjale tootvas Rockwoolis ja jäätmekäitlusettevõttes Renewis. Neist esimene saab kasu kalli soojusenergia ajastul hoonete soojapidavuse parendamistest ning teine tõusvatest toormaterjalide hindadest.
2022. aasta veebruari lõpu seisuga oli LHV Rohelisel Pensionifondil kokku 53 erinevat investeeringut. 23% fondist on investeeritud taastuvenergiasse, 21% akutehnoloogiasse, 16% elektrifitseerimisse, 12% ringmajandusse, 8% vesinikutehnoloogiasse, 7% energiatõhususse, 7% erinevatesse ESG fondidesse ning 5% metsa- ja põllumajandusse. II samba LHV Rohelises Pensionifondis kogub raha 10 581 inimest ning III samba LHV Roheline Pluss Pensionifondis on fondiosakuid täiendavalt 9 485 inimesel.
Raske võõrutus idanaabri energialutist
Lutt aitab väiksel lapsel rahuneda ning nende vanematel rahulikumalt hingata. Kuid lutti ei saa lõputult kasutada ning ühel hetkel tuleb laps sellest võõrutada. Euroopa on jõudnud täna sellesse punkti, kus Venemaa energialuti küljest on vaja end võõrutama hakata. See on raske protsess, kuid muudab Euroopa kokkuvõttes palju tugevamaks ja iseseisvamaks. Euroopa tööstuse süda – Saksamaa – võttis Venemaa-Ukraina sõja tõttu veebruari lõpus vastu otsuse suurendada aastaks 2030 tuuleenergia tootmist 2 korda ja päikeseenergia tootmist 3 korda. Ja juba aastaks 2035 sihitakse, et 100% elektrienergiast peab tulema taastuvatest allikatest. Saksamaa rahandusminister on tabavalt nimetanud taastuvenergiat „vabaduse energiaks“.
Kliima on muutumas meie endi silme all ja rohepööret edasi lükata pole võimalik – just sellisele järeldusele jõudis viimane ÜRO raport, mille kokkuvõtet saab lugeda siit.
Joel Kukemelk
Fondijuht
LHV pensionifonde valitseb AS LHV Varahaldus. Fondide osakute väärtused võivad nii kasvada kui kahaneda ja fondide eelmiste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluste kohta. Fondi investeeritud rahasumma väärtuse säilimine ei ole garanteeritud. Tutvu LHV pensionifondide prospekti ja põhiteabe dokumentidega lhv.ee ja pea nõu asjatundjaga.
Tweet
