Rheinmetall
Pikka aega teiste valdkondade varjus olnud kaitsetööstus sattus investorite suurenenud jälgimise alla veebruaris, kui Venemaa alustas Ukrainas sõjategevust. Kuigi ennetavalt on läbi aastate oma kaitseinvesteeringuid järk-järgult suurendanud kõik suuremad maailmamajandused, tekitas alanud sõda paljude riikide jaoks pooleldi sundolukorra, kus kaitsekulutustele tuleb edaspidi palju suuremat tähelepanu pöörata. See aga tähendab soodsat pinnast sõjatehnikat tootvate ettevõtete jaoks, kes võivad suurenenud tellimuste arvuga arvestada veel pikka aega.
Maailma suurima majandusena suunab kaitseinvesteeringutesse enim ressursse USA, kus 2019. aastal ulatusid kaitsekulutused 732 miljardi dollarini (3,4% SKP-st) ja 2021. aastal 753 miljardi dollarini, moodustades 3,7% aasta SKP-st. Kuigi 2023. aasta kaitsekulutuste eelarvet ei ole veel paika pandud, hinnatakse investeeringute ulatuseks vähemalt 800 miljardi dollarini, mis tähendaks juba peaaegu 2x kiiremat aastakasvu kui eelnevatel aastatel.
Veelgi märkimisväärsem areng on aga NATO riikide valmisolek kaitsekulutuste suurendamiseks järgnevatel aastatel. Juba praeguseks on selles osas kindlale otsusele jõudnud teiste seas ka Prantsusmaa ja Saksamaa, kellest viimane suurendab kaitsekulutusi koguni poole pp võrra SKT-st, ulatudes 2%ni. Juhul kui kõik NATO riigid viiksid oma kaitseinvesteeringute osa 2%ni SKT-st, kasvaksid kaitsekulutused investeerimispanga Jefferiesi hinnangul kogu alliansis (v.a USA) ligi 400 miljardi dollarini aastas, mis oleks praegusest tasemest 25% kasv. Sealjuures suurima osa moodustab just eelnimetatud Saksamaa, kes suurendas kaitsekulutusi käesolevaks aastaks rohkem kui kolmekordselt ehk 100 miljardi euro võrra.
Ootuspäraselt on sõjategevuse suurenenud oht maailmas viinud relvatootjate ja kaitsetööstuse ettevõtete aktsiad börsil rekordkõrgetele tasemetele, eriti mis puudutab Euroopa (Saksamaa) turgu. Sõjategevusest on enim ohustatud just Euroopa riigid, kes eelistavad relvade tellimisel kodumaiseid tootjaid. Kuna relvatootjate kliendid on põhiliselt riikide valitsused ja nagu eelnevalt mainitud, on kulutused sõjatehnikale üsna kindlalt fikseeritud tänu riigieelarve struktuuri ja mitmesse aastasse edasiulatuvate tarnelepingutega, on ka relvatootjate kasv olnud üsna stabiilne ja hästi prognoositav.
Euroopa turul on üheks olulisemaks kaitsetööstuse ettevõtteks Saksamaal asutatud soomustatud sõjamasinaid, relvi ja laskemoona tootev Rheinmetall (RHM), kes lisaks tegeleb veel ka tavaliste autovaruosade tootmisega. Viimase osa ettevõtte tegevuses on siiski väiksem, moodustades kogutuludest ca. 37%, kuid ettevõtte sõnul plaanitakse selle osa tulevikus veelgi vähendada. Kaitsesegment teeb Rheinmetallist ühe juhtiva kaitse- ja julgeolekutööstuse pakkuja, kus ühtlasi peitub ka ettevõtte turupotentsiaal.
Lisaks Saksamaale on Rheinmetalli olulisemateks turgudeks Suurbritannia, Austraalia ja erinevad Ida-Euroopa NATO liikmesriigid, kus sõjavarustuse lääneliku ajakohastamise järele on tuntud vajadust juba varasematel aastatel. Selles osas saavutas ettevõte 2020. aastal olulise verstaposti Ungaris, kui sõlmiti pikaajaline leping uue jalaväe lahingumasina Lynx tarnimiseks.
Rheinmetalli aktsia on perioodil 24. veebruarist kuni 10 märtsini kerkinud hüppeliselt 45% võrra, kuid korralikku 12,6%list aastakasvu (v.a dividend) on ettevõte pakkunud ka pikaajaliselt ja enne äsja toimunud hüpet arvestamata (2014. aasta lõpust kuni 2021. aasta lõpuni). Aktsiahinna järsust tõusust hoolimata säilitab ettevõte oma dividenditootlust 2,3% juures, kuna selle aasta mais väljamakstavat dividendi suurendati võrreldes eelmise aastaga 65% võrra 3,3 euroni aktsia kohta. Rheinmetalli aktsia eilne sulgemishind oli 143,9 eurot ja 12-kuu ettevaatav P/E suhtarv on 15,1.
Allikas: Yahoo.Finance. Tutvu RHM viimase viie aasta tootlusega siin.
Hensoldt (HAG) on ülemaailmne kõrgtehnoloogilise kaitse- ja julgeolekuelektroonika teerajaja ning turuliider tsiviil- ja sõjaliste sensorlahenduste valdkonnas, kes tuli börsile alles 2020. aasta septembris. Kui Rheinmetalli puhul ulatub Saksamaa osakaal kogumüügist 33%ni (2020), siis riigi kaitsekulutuste hüppeline suurendamine avaldab veelgi positiivsemat mõju Hensoldtile, kelle müük Saksamaal moodustas 2020. aastal koguni 52% kogutuludest. See väljendub ka aktsia hinnas, mis on kasvanud alates 24. veebruarist 65%.
Allikas: Yahoo.Finance. Tutvu HAG tootlusega alates IPO-st siin.
Oluliselt suuremad ja laiema haardega sõjatehnika tootjad, nagu Lockheed Martin (LMT), Raytheon Technologies (RTX) ja l3Harris Technologies (LHX), müüvad oma toodangut peamiselt USA valitsusele, kelle poolt nii suurt kaitseinvesteeringute suurendamist ei ole oodata kui Euroopas asuvate NATO riikide puhul. Seetõttu on ka nende aktsiate hinnaliikumine jäänud stabiilsemaks alates sõjategevuse algusest. Siiski on relva- ja kaitsetööstusele keskenduv, kuid ka lennundus- ja kosmosetööstuse ning andmeturbe ettevõttena tuntud Lockheed Martin üks kiireima tõusuga aktsiaid S&P 500 indeksis viimase 10 aasta jooksul, kasvades enam kui 400% võrra.
Kuigi sotsiaalset vastutustundlikkust arvestades ei pruugi relvatootjad tõenäoliselt paljude investorite portfelli sobituda, on see tööstusharu ennast ajalooliselt tõestanud siiski kindla kasvu ja tootluse poolest. Kõige rohkem saavad relvatootjad kasu ajal, mil maailma julgeolekuolukord on kriitilisem, kuid eeltoodud näite põhjal jätkub tööstuse stabiilne kasv ka rahulikematel perioodidel.
Artikkel on informatiivse eesmärgiga ning ei ole vaadeldav investeerimisanalüüsina ega mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid. LHV ei vastuta teabe põhjal tehtud otsuste eest.
Investeerimine on seotud võimaluste ja riskidega, väärtpaberite turuväärtus võib nii kasvada kui ka kahaneda. Välisturgudel võivad tootlust mõjutada valuutakursside kõikumised.
Eelpool kajastatud väärtpaberite ja finantsindeksite eelmiste või tulevaste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluse kohta.
Tweet
