iStockphoto
Veebruari lõpus alanud Venemaa agressioon Ukrainas on kaasa toonud mitmeid Venemaa majandusele ja riigifirmadele tõsiselt mõjuvaid sanktsioone, millest mõnede toimet oleme juba näinud, kuid osade efekt avaldub alles pikema aja jooksul. Kahtlemata raskendab Venemaa kui peamise nafta- ja gaasitarnija eraldamine muust maailmast oluliselt ka Euroopa, sh Balti ettevõtete olukorda. Lisaks on kõrgenenud eelkõige nende Balti ettevõtete riskitase, kelle äritegevuse piirkondadesse kuulub Ukraina või sanktsioonide all olevad Venemaa ja Valgevene.
Silvano Fashion Group
Naistepesu disainimise, tootmise, turustamise ja jaekaubandusega tegelevat Silvanot on sõjaolukord ning sellega kaasnenud sanktsioonid haavanud mitme külje pealt. Kontserni peamisteks sihtturgudeks on teiste seas Venemaa, Ukraina ja Valgevene, millest viimases käib ühtlasi ka tootmine. Sealjuures müük Venemaal moodustas 2021. aastal kontserni kogumüügist enamiku ehk 59% ning kokku moodustavad nimetatud kolm turgu 87% kogu müügitulust. Venemaal asub ühtlasi ka suurem osa Silvano 595st kauplustest, ulatudes 2021. aasta seisuga 397ni.
Kuna Silvano müük toimub vastava turu kohalikus valuutas, omab kontsernile kõige suuremat negatiivset mõju sanktsioonide all olevates riikides kasutatavate vääringute nõrgenemine. Näiteks on Vene rubla nõrgenenud euro vastu alates 24. veebruarist ligi 60% võrrra (14. märtsi seisuga) ja Valgevene rubla samal ajal 21%. Arvestades, et Silvano vaba raha jääk sisaldab ka teataval hulgal rublasid, teenib kontsern arvestatavaid kahjumeid juba ainuüksi valuutakursside ebasoodsast liikumisest. Samas vähendab rubla nõrgenemine ja majandusolukorra järsk halvenemine oluliselt Venemaa tarbijate ostujõudu ja maksevõimekust, mistõttu moekaubad on üks esimesi tootekategooriaid, mille tarbimist piiratakse.
Allikas: Nasdaq Baltic
Klaipedos Nafta
Leedu ja selle naaberriikide energiasektori jaoks on Klaipedos Nafta näol tegemist ühe olulisema ettevõttega, kes omab Klaipedas üht Euroopa kaasaegsemat naftaterminali, samuti veeldatud maagaasi (LNG) terminale. Venemaale ja Valgevenele kehtestatud sanktsioonid avalduvad ettevõtte tulemustes pigem keskpikas perspektiivis, kuna nafta hinna järsu tõusu tõttu avaldas Euroopa Komisjon hiljuti kava, mille kohaselt veelgi kiirendatakse Euroopa sõltuvust Venemaa naftast.
See aga tähendab olude sunnil alternatiivsete energiaallikate, sh taastuvenergia süsteemide, kiiremat kasutuselevõttu, mis vähendab nõudlust kalli nafta järele ja kahjustab seeläbi Klaipedos Nafta naftaterminalide tegevust.
Allikas: Nasdaq Baltic
Siauliu bankas
Leedu ühe suurema panga Siauliu bankase suurenenud ebakindlus tuleneb eelkõige Leedu majanduse võimalikust halvenemisest või kasvu aeglustumisest, millega kaasneks ka tarbijate ja ettevõtete kindlustunde ning usalduse vähenemine. Siauliu bankase puhul väljenduks see eelkõige laenuportfelli kasvu aeglustumises, mille suures osas moodustavad erakliendid. Seetõttu on mõju Siauliu bankasele pigem kaudne, väljendudes tulemustes alles järgnevates kvartalites.
Allikas: Nasdaq Baltic
Tallink Grupp
Kuigi seoses sõjaolukorraga Tallink liine sulgema ei ole pidanud, mõjutavad ettevõtet siiski järsult kasvanud kütusehinnad. Nafta hinnatõusu on lihtne küll kõrgematesse piletihindadesse lisatasu näol edasi kanda, kuid see võib omakorda vähendada nõudlust kruiisireiside järele, aeglustades Tallinki taastumist pandeemiast veelgi. Positiivne on see, et järk-järguline üleminek energiatõhusamatele LNG-laevadele vähendab sõltuvust nafta hinnast, kuid kütuse järsk hinnatõus mõjutab Tallinki kasumlikkust sellegipoolest.
Allikas: Nasdaq Baltic
Tallinna Sadam
Sõjategevuse mõju Tallinna Sadama puhul avaldab kõige rohkem selle kaubaveo segmendis, mis moodustas 2021. aastal kontserni kogutuludest arvestatava osa ehk 37%. Selles osas on juba kommentaare andnud ka kontserni juhatus, mille kohaselt võib sõja mõju vähendada Tallinna Sadama aastaseid tulusid 6 miljoni euro võrra. See eeldaks vedel- ja puistlasti transiiditegevuse keelustamist Venemaa ja Valgevene vahel.
Tallinna Sadama tulud kaubaveotegevusest ulatusid 2021. aastal 40,7 miljoni euroni, millest 6 miljonit eurot moodustaks vaid 15%. Positiivne on aga see, et pandeemiaga seotud piirangute leevendamise tulemusel peaks reisisadamate segment kompenseerima võimalikud tulude kaotused kaubaveo segmendis.
Allikas: Nasdaq Baltic
Artikkel on informatiivse eesmärgiga ning ei ole vaadeldav investeerimisanalüüsina ega mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid. LHV ei vastuta teabe põhjal tehtud otsuste eest.
Investeerimine on seotud võimaluste ja riskidega, väärtpaberite turuväärtus võib nii kasvada kui ka kahaneda. Välisturgudel võivad tootlust mõjutada valuutakursside kõikumised.
Eelpool kajastatud väärtpaberite ja finantsindeksite eelmiste või tulevaste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluse kohta.
Tweet
