iStockphoto
Jättes kõrvale rahas mittemõõdetava kulu inimelude kaotuste näol, on sõdadel laastav mõju ka majandusele, põhjustades kahjustusi infrastruktuurile, tuues kaasa defitsiidi ja inflatsiooni ning vähendades tööealist elanikkonda. Kuigi seda arvestades on põhjust aktsiaturgude tõusuks pingelistel aegadel raske leida, kaasnevad sõdadega ka positiivsed arengud, nagu nõudluse kasv kaupade järele ja innovatsioon tööstuses (näiteks II maailmasõja ajal väljatöötatud radarisüsteem ja GPS, mis on praegugi üks kiiremini kasvavaid tööstusharusid).
Aktsiaturgude käitumine tegevussektorite lõikes on 21. sajandi suuremate riikidevaheliste konfliktide ajal olnud üsnagi erisugune. Tihtipeale on määravaks saanud muud tegurid, nagu intressimäärad ja inflatsioon ning tahaplaanile on jäänud sõjakahjudest tulenev otsene mõju investorite kindlustundele. Võttes aluseks käesoleva sajandi kolme suurema sõja algusjärgud, on neist kahe puhul pea kõik tegevussektorid näidanud positiivset tootlust.
Siiski ei ole iga sõja alguses investorid alati ühte ja sama tegevussektori ettevõtteid eelistanud, ehkki võiks arvata, et kaasneva inflatsiooni tõttu panustatakse pigem energia-, materjali- ja finantssektorile.
Afganistani sõda
USA poolt 2001. aasta oktoobris algatatud sõja ajaks Afganistanis olid aktsiaturud languses juba eelnevalt, kui 2000. aastal lõhkes tehnoloogiasektoris valitsenud mull. Kuigi Afganistani sõja pikkuseks kujunes pea 20 aastat, mille jooksul vajas USA sõjavägi pidevat rahastust varustuse hankimiseks, kadus sõjast tulenev võimalik negatiivne mõju aktsiaturgudele juba 2003. aasta alguses, kui turud tõusule pöördusid.
Vastupidiselt praegusele näitas Afganistani sõja esimestel kuudel parimat tootlust tehnoloogiasektor, samas kui finantssektor koos energiatööstusega olid kõige kehvemad. Alates 2003. aastast algas ühteaegu juba ka teinegi suurem sõda Iraagis.
Allikas: Bloomberg
Iraagi sõda
Ametlikult enam kui kaheksa aastat aset leidnud Iraagi sõda algas ajal, mil aktsiaturud olid pärast dot-com mulli lõhkemist uuesti tõusule pöördunud. S&P 500 indeks saavutas 2003. aasta lõpuks alates USA sissetungist tootluseks koguni 34%, eelkõige tänu baasmaterjalide sektorile. Aktsiaturgude positiivsest reageeringust hoolimata oli sõjal aga arvestatav alternatiivkulu ehk kokku ligi 860 miljardit dollarit, mida kasutati sõja rahastamiseks. USA 2003-2009. aasta kogu SKT-st moodustas see küll vaid ca. 1%, mis ei olnud majandusele suur mõju.
Sõja algusest aasta hiljem oli põhisektorite lõikes tootluse poolest esikohale tõusnud finantssektor, mille 12-kuu tootlus ulatus 33%ni. Pangaaktsiate eelistamine investorite poolt võis olla seotud inflatsiooni mõõduka kiirenemisega (keskmiselt 4% aastas) koos intressimäärade tõusuga. Erinevalt praegusest olukorrast läks esimese sõja-aasta jooksul kõige kehvemini aga tervishoiusektoril, ehkki seegi suutis 9% võrra kasvada.
Allikas: Bloomberg
Krimmi annekteerimine
Praeguse olukorraga ehk kõige sarnasem konflikt leidis aset 2014. aasta kevadel, kui Venemaa okupeeris Ukraina valduses olnud Krimmi. Enne hiljutist uut sissetungi Ukrainasse oli Krimmi annekteerimine esimene suurim konflikt Venemaa ja lääneriikide vahel pärast külma sõja lõppu. Kuigi ka 2014. aastal kehtestati Venemaale mitmeid sanktsioone, nagu naftauuringute ja -tootmisega seotud teenuste osutamise peatamine ning relvade eksportimise keeld Venemaale, jätkasid kõik olulisemad sektorid USA börsil tõusu.
Sealjuures sektorite käitumine börsil sissetungi alguskuudel oli üsna sarnane praegusele – 2014. aasta suvel kehtestatud sanktsioonid tõstsid kõrgustesse naftaettevõtete hinnad börsil, ehkki sama aasta sügisel toimus rotatsioon. 12 kuud pärast okupatsiooni algust oli energiasektorist saanud 8%lise langusega kokkuvõttes kõige kehvema tootlusega tööstus, pöörates kõik teised sektorid tõusule.
Allikas: Bloomberg
Venemaa sissetung Ukrainasse
Veebruari lõpus alanud sõda Ukrainas on Venemaale kaasa toonud sealsele majandusele laastavalt mõjuvaid sanktsioone, millest mõned mõjuvad vastulöögina ka Euroopa ja USA majandusele. Kuigi lisaks sõjale mõjutavad praegu turge inflatsioonimure ja teataval mõjul ka pandeemiaga seotud probleemid, on sõja mõju näha sarnaselt 2014. aastale ennekõike energiasektoris. Nagu aga Krimmi annekteerimise ajast ilmnes, ei pruugi kõrged naftahinnad kuigi kaua püsida, eriti juhul kui olukord suudetaks lähiajal lahendada diplomaatia abil.
Allikas: Bloomberg
Nagu Warren Buffett on öelnud, näeb ta sõjaolukordades suurepärast võimalust oma portfelli täiendamiseks ning lisaks eelnevale kinnitab seda ka turgude liikumine 20. sajandi esimese poole lõpus, kui Saksamaa sissetung Poolasse kujunes suureks ülemaailmseks sõjaks. Tegevussektorite lõikes andmed selle aja kohta küll puuduvad, kuid sel ajal aktsiaturu hinnaliikumist mõõtev Dow tööstusindeks alustas oma ajaloo üht kiireimat tõusu just sõja haripunktis ehk 1942. aastal, kallinedes nelja aastaga 120% võrra.
Artikkel on informatiivse eesmärgiga ning ei ole vaadeldav investeerimisanalüüsina ega mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid. LHV ei vastuta teabe põhjal tehtud otsuste eest.
Investeerimine on seotud võimaluste ja riskidega, väärtpaberite turuväärtus võib nii kasvada kui ka kahaneda. Välisturgudel võivad tootlust mõjutada valuutakursside kõikumised.
Eelpool kajastatud väärtpaberite ja finantsindeksite eelmiste või tulevaste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluse kohta.
Tweet
