Autor: Viki Mohamad
Keskmine tarbijakorv oli märtsis aasta varasemaga võrreldes rohkem kui 15% kallim. Kiire hinnatõus peegeldab endiselt kõrgel püsivaid kulutusi energiale, kuid järjest enam mõjutavad ostukorvi ka toiduainete ning tarbekaupade kallinemine. Eesti hinnakõikumised on ajalooliselt olnud Euroopas esirinnas ning nii on see ka hetkel, kui inflatsioon ületab Euroopa keskmist ligikaudu kaks korda. Osaliselt tuleneb see majanduse väiksusest ehk majandus ei suuda ise hindasid dikteerida vaid on avatud kõikidele väljast tulevatele šokkidele. Lisaks on ka hetkel enim kallinevate kaubarühmade (energia, toit) osakaal eestlaste tarbijakorvis suurem kui Euroopas keskmiselt.
Suurima panuse andis märtsis hinnakasvu juba tavapäraselt küttekulude kallinemine. Elektri ja torugaasi hind oli 72% kõrgem kui aasta tagasi, soojusenergia kallines 27%. Ka mootorikütuste hinnatõus kiirenes, kusjuures eriti hoogsalt kallines diislikütus, mis võrreldes bensiiniga tugineb rohkem Venemaalt pärit toorainele. Majapidamistele pakub lohutust teadmine, et ilmad muutuvad iga kuuga järjest soojemaks, mistõttu peaksid küttearved edaspidi absoluutsummas vähenema. Samas ei näita turuosaliste ootused kõrge hinnataseme peatset alanemist ning hetkel on ebaselge milliseks võib gaasi või nafta hind kujuneda eesootaval sügisel.
Määramatust on palju ka toiduainete sektoris, kus hinnakasv ulatus märtsis 14%ni, kuid surve edasiseks hinnakasvuks on pigem suurenemas. Sektorit mõjutavad kallinenud energiakulud ja sõja tõttu eesootav võimalik defitsiit nii mõnegi globaalselt kaubeldava toiduaine puhul. Ukraina on üks olulisimaid teravilja eksportijaid maailmas, kelle toodangust sõltuvad lisaks Euroopa riikidele tugevalt ka Aafrika põhjaranniku ning Pärsia lahe riigid. Viimatine järsem teravilja hinnatõus möödunud kümnendi algul oli üheks päästikuks Araabia kevade sündmuste lahtirullumisele nimetatud piirkonnas.
Viimased Eesti ettevõtjate küsitlused näitavad, et kõikides sektorites oodatakse eesseisvatel kuudel hindade edasist kasvu. Seda mõistavad ka tarbijad, kes tunnetavad viimaste kuude kontekstis ostujõu vähenemist ning kelle kindlustunne on selgelt langenud. Hinnatõus võib püsida sarnasel tasemel veel mõned kuud, kuid selle täpset dünaamikat on hetkel võimatu ette prognoosida. Aasta kokkuvõttes on oodata vähemalt 10%-st tarbijakorvi kallinemist, millega palgakasv paraku kaasas käia ei suuda. See tähendab, et eestlaste reaalne sissetulek ja ostujõud tänavu kahaneb.
Kristo Aab
LHV majandusanalüütik
Tweet
