Iga pensionile siirduja seisab küsimuse ees, kuidas kasutada kogutud vara niimoodi, et sellest jätkuks võimalikult kauaks. Üks võimalus on lähtuda kindla protsendi reeglist, mis määrab ära, kui palju tohib igal aastal fondist raha välja võtta.
Californiast pärit finantsnõustaja Bill Bengen pakkus läinud sajandi viimasel kümnendil välja nelja protsendi reegli. Ta võttis aluseks finantsturgude poole sajandi käitumise ja leidis, et see on mõistlik protsent, mille alusel jagada pensionifondidest välja võetud summad mitme aastakümne peale. Oluline on siin tähele panna asjaolu, et kuna säästud jäävad investeerituks, võimaldab see ka väljamaksete tegemise ajal kasvatada vara edasi.
Fondipensionit saab planeerida
Eesti pensionisüsteemis saab kindla ajavahemiku peale väljamaksete jaotamiseks kasutada fondipensionit. Juhul kui inimesele kuulub mitme pensionifondi osakuid, võetakse väljamakse tegemisel osakuid tagasi kõigist pensionifondidest.
Väljamakse tähtajaks saab valida kas soovitusliku kestusega ajavahemiku või määrata selle enda äranägemise järgi. Soovitusliku kestusega ajavahemiku puhul arvutatakse pensioni saamise aeg keskmiselt elada jäänud aastate alusel, mis vastab inimese vanusele. Kui jaotada pensionifondi väljamaksed sellele või pikemale ajavahemikule, on need tulumaksuvabad.
Kui aga määrata tähtajaks ise näiteks 15 aastat, jaotatakse fondidesse kogutud vara täpselt selle aja peale. Nii leitakse osakute arv, mis võetakse iga väljamakse tegemisel tagasi. Pärast 15 aasta möödumist II sambas enam vara ei ole ja fondipension on lõppenud. Kui tähtajaline pension on lühem kui soovitusliku kestusega ajavahemik, maksustatakse väljamaksed 10-protsendilise maksumääraga.
Neli või viis protsenti?
Nelja protsendi reegel on pensioni planeerimisel levinud rusikareegel, mis aitab vähendada pensionipõlves raha otsasaamise riski. Esimesel pensioniaastal saab välja võtta neli protsenti säästudest ja igal aastal võib seda elukalliduse kasvu järgi kohandada.
Sellisest reeglist kinnipidamine tähendab, et raha peaks jaguma vähemalt 30 aastaks. Eelduseks on soodne olukord turgudel ja säästude vähemalt 60 protsendi ulatuses edasine investeerimine aktsiaturgudele ka pensionieas.
Kuna reegel töötati välja ajal, mil intressimäärad olid praegusest palju kõrgemad, võib see nüüd tähendada vajadust jätta võlakirjade arvelt varasid veelgi rohkem aktsiatesse. Siiski loob see plaanidesse suurema tagasilöögi riski juhul, kui tekib taas majandussurutis.
Nelja protsendi reegli kriitikud on küsinud vastu, miks mitte võtta igal aastal välja viis protsenti. Miks mitte? Arvestama peab siiski tõsiasja, et sammas kuivab selle võrra varem kokku. Samal ajal on ka nelja protsendi reegli autor ise tunnistanud, et neli protsenti on küllalt konservatiivne ja arvestades, et vara kasvab pensionifondis edasi, võib parematel aegadel võtta sambast välja rohkem raha.
Paindlikkus väljamaksetel
Kokkuvõttes taandub kõik pensionipõlves tehtavatele kulutustele ja soovidele, kuid sõltub ka pensionisambasse kogutud vara hulgast ja eluaastatest. Pikem eluiga võib tähendada suuremaid kulutusi tervishoiule.
Enamiku inimeste jaoks on pensionisäästude haldamine nagu köielkõnd, mille käigus on lihtne kukkuda ühele või teisele poole. Kui võtta raha välja liiga palju ja liiga kiiresti, võib see tuua kaasa laostumise. Liigne kasinus võib jällegi põhjustada olukorra, kus inimesel ei õnnestu enda töö ja vaevaga kogutud varast piisavalt mõnu tunda.
Kindla protsendi reegel on siiski lihtne mudel, mis võib aidata köiel püsti jääda. See reegel tagab kindlas summas sissetuleku kokkulepitud aastate vältel. Ilmselgelt on äärmiselt keeruline eeldatavat eluiga aastakümneid ette planeerida.
Teisalt on rõõmustav, et kui kasutada väljamakseteks fondipensioni võimalust, saab seda vajaduse korral iga kell muuta. Näiteks võib väljamaksed peatada või võtta kogu jäägi korraga välja.
II samba väljamaksete kohta saab täiendavalt lugeda LHV lehel.
Tiit Efert
LHV pensionifonde valitseb AS LHV Varahaldus.Tutvu LHV pensionifondide prospekti ja põhiteabe dokumentidega lhv.ee ja pea nõu asjatundjaga.
Tweet
