Autor: Julian Hochgesang
Viimaste päevade ehmatavad teated hinnakasvu järsust kiirenemisest muutsid paljud analüütikud nõutuks, sest inflatsiooni vedavate kaubarühmade (elekter, gaas, naftatooted, toit) hinnad pole maailmaturul kuuga sedavõrd palju muutunud. Pigem on börsihinnad võrdluses märtsiga isegi veidi odavnenud. Sellest hoolimata kallines keskmine tarbijakorv kuuga 3,6% ja aastases võrdluses koguni 18,8%.
Suurim panus hinnakasvu kiirenemisse tuli statistikaameti andmetel eluasemega seotud kulutustest, mis kallinesid märtsiga võrreldes 18%. Kodudesse jõudnud elekter oli 29%, soojusenergia 24% ja torugaas koguni 96% kallim kui märtsis. Põhjust tasub otsida valitsuse poolt kehtestatud ajutistest energiahüvitiste meetmetest, mis lõppesid märtsiga ja kuigi nende mõju hindadele tundus esmapilgul tagasihoidlikum oli see tegelikult arvatust suurem. Eesti riik on siinjuures oma sekkumist turu toimimisse hoidnud minimaalsena, sest enamuses ülejäänud Euroopa riikidest kestavad toetusmeetmed moel või teisel pikemalt edasi. Eesti inflatsioon ületas aprillis Euroopa keskmist 2,5 korda ning muude tegurite kõrval oli varasemal energiahüvitiste lõppemisel selles kindlasti oma osa.
Teistes kaubarühmades olid muutused möödunud kuuga võrreldes väiksemad. Välja tasub tuua toidu kallinemise 2% võrra ning sellega seoses ka väljas söömise kulukamaks muutumise. Viimast toetab aprillis alanud kruiisituristide hooaeg ning ilusad ilmad on ka kohalikke inimesi rohkem kodudest välja meelitanud. Aastases võrdluses kasvas kiiresti ka haridus- ja lasteasutuste kulutuste kasv, kuid see on seotud madala baasiga möödunud aastast, mil COVIDi piirangute tõttu jäeti lasteaiatasu kevadel küsimata.
Kiire inflatsiooni taustal on Eesti inimesed püsinud siiski optimistlikud ja tarbimispidu on jätkunud. Käesoleva aasta esimeses kvartalis suurenes jaekaubanduse müügimaht koguni 10%, kusjuures suurim panus kasvu tuli märtsis, mil inflatsioon oli jõudnud 15%ni. Oma mõju on siin ka mullu kevadel kaubandussektorile kehtestatud tegevuspiirangutel, kuid juba toona oli selge, et üldist jaemüügi mahtu need väga palju ei piiranud. Septembris välja makstud II pensionisamba rahad on tekitanud inimestele turvatunde ning ka tänavu lisandub pangakontodele II sambast ligikaudu 300 miljonit eurot. Pensionirahade ning COVIDi aastate jooksul hüppeliselt kasvanud säästude abil saadakse inflatsioonist tänavu üle, kuid tõenäoliselt on mullu sügisel alguse saanud tarbimispidu ka ise hinnakasvule märkimisväärselt kaasa aidanud. Selle eest hoiatasid analüütikud juba 2020. aastal, mil pensionireformi debatt oli alles alguses.
Viimaste sündmuste valguses on Euroopa Keskpank mõistnud, et inflatsiooni mingilgi määral kontrollimiseks on vaja kiiremat rahapoliitilist sekkumist ning tundub üha tõenäolisem, et intressitõusudega alustatakse juba juulis. Tõenäoliselt võetakse esmalt eesmärgiks negatiivsetest intressimääradest lahti saada aga kuna uue aasta alguseks taandub inflatsioon tugeva baasi mõjul nagunii eesmärgi lähedale, siis kergitatakse sealt edasi intresse juba äärmise ettevaatlikkusega. Igal juhul peab keskpank praeguse rekordilise hinnakasvu Euroopas ära kasutama ja negatiivsetest intressidest väljuma – paremat võimalust ei pruugi selleks enam tulla.
Kristo Aab
LHV majandusanalüütik
Tweet
