Roheline tulevik vs. must minevik

Sisuliselt kogu Norra autoturg on 10 aastaga tundmatuseni muutunud. Muutust on vedanud riigi maksupoliitika, millega on elektriautod vabastatud impordimaksudest ja 25%-lisest käibemaksumäärast, lisaks saavad elektriautod praamidel sõita poole hinnaga ning parkimistasud on tavapärasest väiksemad. Tänaseks on Norra teedel ligi pool miljonit elektriautot ning aastaks 2025 on riigil eesmärk, et kõik müüdavad uued autod peavad olema elektriautod.

Allikas: Norwegian Road Federation

See, mida täna näeme Norras, on ees ootamas kogu Euroopat. Aastal 2030 keelustab Suurbritannia sisepõlemismootoritega uute autode müügi ning sama juhtub üle kogu Euroopa Liidu, mh Eestis, tõenäoliselt aastast 2035. Uute autode turg, tanklakettide võrgustik ja laadimistaristu muutuvad järgmise kahe aastakümne jooksul tundmatuseni. Skandinaavia analüüsimaja Carnegie prognoosib, et 5 aasta pärast on Euroopa teedel 20 miljonit elektriautot, 10 aasta pärast 50 miljonit ja 15 aasta pärast lausa 110 miljonit.

Aga suuri muutusi näeme ka teistes eluvaldkondades. Maailm eesotsas Euroopaga on asunud läbima rohepöörde maratoni, stardipauk on käinud ja esimesed paar kilomeetrit juba ka joostud. Kes on treenitumad, on suure jooksupundi eesotsas, kuid grupp on veel koos ja oluline on mitte siit välja pudeneda, sest ees on ootamas veel väga pikk maa ja koos on lihtsam joosta.

Euroopa Liit – ja paljud teised suurriigid üle maailma – on aastaks 2050 seadnud endale eesmärgiks jõuda netos nullsüsinikemissioonideni, et leevendada kliimamuutuste mõju. Selleks tuleb teha kardinaalseid muutusi transpordis, ehituses, tööstuses, jäätmemajanduses ja otseloomulikult taastuvenergia tootmismahtudes. Võtmesõnadeks ongi elektrifitseerimine, taastuvenergiavõimsused, elektrivõrk, akutehnoloogia, ümbertöötlemine ja hoonete soojustamine.

Kui me enam-vähem kujutame ette, milliseks tulevik kujuneb, siis kas kuidagi oleks võimalik ka oma raha investeerimisel neist trendidest kasu saada? Jah. LHV tõi II ja III samba pensionifondide turule 2020. aastal Eesti esimesed ja senini ainsad sisult päriselt rohelised pensionifondid, mis just neisse trendidesse investeerivad. II samba fondiga LHV Pensionifond Roheline on tänaseks liitunud ligi 10 tuhat inimest ning III samba fondi LHV Pensionifond Roheline Pluss teeb täiendavaid sissemakseid samuti ligi 10 tuhat inimest. Tuletame meelde, et II samba sissemaksed tehakse inimese brutopalga pealt ehk enne maksude tasumist ning III samba sissemaksetelt tagastab riik 20% tulumaksu, mis muudavad II ja III samba investeeringud Eesti kõige maksuefektiivsemateks investeerimisvõimalusteks.

LHV roheliste pensionifondide varadest on ligi 26% investeeritud taastuvenergiasse, 21% akutehnoloogiasse, 16% elektrifitseerimisse, 15% ringmajandusse, 8% vesinikutehnoloogiasse, 6% energiatõhususse, 5% metsa- ja põllumajandusse, 2% erinevatesse ESG fondidesse ning 1% on rahas. Raha on paigutatud just sinna, kus pikaajalised positiivsed trendid praegu aset leiavad, teisi sarnase sisuga pensionifonde Eestist ei leia.

Igaüks peaks endalt küsima, kas ta tahab investeerida mineviku trendidest kokku pandud indeksitesse või uutesse tuleviku trendidesse, mis sedapuhku saavad olema rohelise varjundiga. Maailmas täna asetleidev rohepöörde trend annab just rohelise mõttelaadiga investeeringutele järgmisteks aastakümneteks mõnusa taganttuule.

Joel Kukemelk
LHV roheliste pensionifondide fondijuht

Tutvu LHV roheliste pensionifondidega.

LHV pensionifonde valitseb AS LHV Varahaldus. Fondide osakute väärtused võivad nii kasvada kui kahaneda ja fondide eelmiste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluste kohta. Fondi investeeritud rahasumma väärtuse säilimine ei ole garanteeritud. Tutvu LHV pensionifondide prospekti ja põhiteabe dokumentidega lhv.ee ja pea nõu asjatundjaga.