Autor: Laurenz Heymann
2020. aasta keskpaika võis nimetada aktsiasplit’ide suveks, sest selle korporatiivsündmuse viisid läbi kaks kõrge profiiliga ettevõtet Tesla ja Apple. Sel suvel võtavad sama tee ette Amazon ja Alphabet, kes mõlemad jagavad iga oma aktsia 20ks (Amazon 6. juunil ja Alphabet 15. juulil). Veel üks aktsiate split toimub ka koduturul Eestis, sest 30. juunil saavad LHV Groupi aktsionärid endale igale olemasolevale aktsiale juurde 9 uut aktsiat.
Teoorias ei ole ettevõtted pärast spliti kuidagi fundamentaalselt teistmoodi kui enne, sest piltlikult öeldes jagatakse investorile kuuluv koogitükk lihtsalt väiksemateks osadeks. Näiteks kui aktsia maksab 100 dollarit ning neid on emiteeritud kokku miljon tükki, annab see ettevõtte turukapitalisatsiooniks 100 miljonit dollarit. Jagades igale aktsionärile senise ühe aktsia asemel viis tükki, suureneb sellega aktsiate koguarv viiele miljonile, kuid kuna ettevõtte väärtus sellest ei muutu, hakkab aktsia 100 dollari asemel maksma 20 dollarit.
See tähendab, et investori portfellis korrigeeritakse ka soetushinda. Näiteks kui LHV aktsia hind on vahetult enne 10-1 spliti 37 eurot ja investor oli soetanud 100 tükki täpselt 30 eurolt, siis korporatiivsündmuse järel maksab aktsia turul 3,7 eurot ning portfellis kajastatakse soetushinnana 3,0 eurot. Aktsiate arv portfellis suureneb samal ajal 1000ni ehk investeeringu koguväärtus jääb samaks.
Üks peamiseid põhjuseid, miks ettevõtted aktsiaid splitivad, on ajendatud kõrgest hinnast, sest kui väikeinvestor tegutseb näiteks 5000 dollari suuruse portfelliga, siis on tal väga keeruline hajutatud riskidega investeerida Amazoni, mille aktsia maksab enne spliti üle 2500 dollari. Argumenteeritakse, et aktsia madalam hind toob kaasa aktiivsema kauplemise ning aitab laiendada aktsionäride arvu.
Viimast argumenti lahjendab praegusel ajal tõenäoliselt see, et osad maaklerfirmad pakuvad juba võimalust osta aktsiatükke. Näiteks kui investoril pole kontol piisavalt vahendeid, et soetada u 2350 dollari eest üks Google’i emafirma Alphabeti aktsiat, siis kauplemisplatvormid võimaldavad osta ka vaid kümnendikku aktsiast, pannes sinna alla 235 dollarit.
Küll aga tulevad tänu madalamale alusvara hinnale alla ka optsioonilepingute preemiad, mis muudavad need laiemale kauplejate ringile kättesaadavamaks. See ei tohiks siiski anda põhjust aktsia tõusuks, sest tugevamat mõju hinnale on üldiselt ikkagi avaldanud varakamate turuosaliste silmapaistvamad optsioonitehingud.
Aktsiasplitist võivad turuosalised välja lugeda ka juhtkonna võimalikku positiivset sõnumit äri tuleviku väljavaate kohta, sest kui väärtpaber on juba eelnevalt kõvasti tõusnud ning hinda korrigeeritakse aktsiate arvu suurendades madalamaks, soodustakse sellega edasist tõusu ja järelikult ei pane valuatsioon juhtkonda muretsema.
Allikas: Bloomberg
Artikkel on informatiivse eesmärgiga ning ei ole vaadeldav investeerimisanalüüsina ega mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid. LHV ei vastuta teabe põhjal tehtud otsuste eest.
Investeerimine on seotud võimaluste ja riskidega, väärtpaberite turuväärtus võib nii kasvada kui ka kahaneda. Välisturgudel võivad tootlust mõjutada valuutakursside kõikumised.
Eelpool kajastatud väärtpaberite ja finantsindeksite eelmiste või tulevaste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluse kohta.
Tweet
