Milliseid Balti ettevõtteid ohustab sõda enim? - Artiklid - Uudised - LHV finantsportaal

Milliseid Balti ettevõtteid ohustab sõda enim?

Raido Tõnisson

13.06.2022 08:41

iStockphoto

Veebruari lõpus Venemaa poolt alustatud sõda Ukrainas on mõjutamas kogu maailma majandust. Eriti on mõjutatud Euroopa ja Balti ettevõtted, millest nii mõnegi puhul on sõjategevuse piirkond üheks olulisemaks turuks. Et teada sõja mõjuga seotud riske oma investeeringutele Balti börsiettevõtetes, on LHV analüütikud määranud kaetavatele ettevõtetele riskitasemed.

Meie analüütikud kasutasid riskitaseme skaalat 1,0 kuni 5,0, kus 1,0 tähistab sõja ja sellega seotud sanktsioonide madalaimat mõju ettevõtte tegevusele ja 5,0 suurimat mõju. Riskitasemed on määratud 27. mai 2022 seisuga, seega ei ole arvestatud sellest kuupäevast hilisemaid sündmusi majanduses ega ka ettevõtete enda avaldatud hinnanguid sõja mõjule.

Ettevõte

Risk

Õiglase väärtuse vahemik, EUR

10. juuni sulgemishind, EUR

Hinnamuutus
24. veebr – 10. juuni


Silvano Fashion Group

5,0

Ülevaatamisel

0,93

−46,6%

Silvano viimase viie aasta keskmine müük Venemaalt, Valgevenest ja Ukrainast moodustab vastavalt 57,6%, 27,8% ja 3,5%, mistõttu avaldab sõjategevus ettevõtte äritegevusele märkimisväärset mõju. 2021. aasta lõpu seisuga paikneb 22% kogu Silvano varadest Venemaal ja 77% Valgevenes. Kontserni tulud langevad tõenäoliselt Venemaa vastu kehtestatud sanktsioonide tõttu ja ettevõttel võib olulisi probleeme olla nimetatud riikides käibel olevate valuutada konverteerimisel eurodesse. Samuti seisab kontsern tõenäoliselt silmitsi tarneahelaprobleemidega, eriti mis puudutab Valgevene tootmist.

 


 

Tallinna Sadam

4,0

Ülevaatamisel

1,50

−16,5%

Tallinna Sadamat ohustavad eelkõige Venemaa ja Valgevene vastu suunatud kaubandussanktsioonid. 2021. aastal moodustas Venemaale ja Valgevenesse suunduv kaubatransiit kokku peaaegu 40% kogu ettevõtte veomahust. Juhul kui nende riikide suhtes kehtestataks täiemahuline kaubandusembargo koos Venemaa lipu all sõitvate laevade sissesõidu keeluga Eesti sadamatesse, võib TSM meie hinnangul kaotada kuni 10 miljonit eurot kaubatulu aastas.

 


 

Nordecon

4,0

Ülevaatamisel

0,84

−19,2%

2021. aasta lõpu seisuga asub Nordeconil 8,5 miljoni euro ulatuses investeerimisobjekte Ukrainas ning riigi tulud moodustavad 1-2% ettevõtte kogutuludest. Samuti puudutavad Nordeconi ehitusmaterjalide kättesaadavusega seotud riskid ning nende kiire hinnatõus.

 


 

HansaMatrix

4,0

15,00 – 16,40

7,16

−12,7%

Läti tehnoloogia- ja elektroonikasektoris tegutsev HansaMatrixil küll kliendid Venemaalt, Ukrainast ja Valgevenest puuduvad, kuid tema tarneahel on Venemaaga siiski seotud. Senist raudtee kaudu tarnimist on võimalik asendada lennukite või laevadega, ehkki see tõstab transpordikulusid. Üheks oluliseks riskiks on ka pallaadiumi ja neooni puudujääk Ukrainas ja Venemaal, mis võib süvendada juba niigi suurt pooljuhtide puudujääki. Teisalt suurendab energiahindade tõus ettevõtte tootmiskulusid ja vähendab tarbijate ostujõudu, mõjudes negatiivselt ettevõtte kasumlikkusele.

 


 

Merko Ehitus

3,5

16,40 – 18,10

14,4

−10,1%

Toorainete, eelkõige metallide hinnatõus ja defitsiit ning alltöövõtjate lepingutest taganemine on peamised Merko äritegevust kahjustavad riskid. Praegu on keeruline hinnata, millist mõju avaldab sõjaolukord elu- ja ärikinnisvara nõudlusele, kuid tõenäoliselt jätkub ebakõla pakkumise ja nõudluse vahel, eriti kui tarneahela probleemidele lahendust ei leita.

 


 

Tallink Grupp

3,0

Ülevaatamisel

0,55

−10,1%

Tallink Grupp tunneb sõja tugevat mõju ennekõike järsult tõusnud kütusehindades, mis võib kaasa tuua ka piletihindade edasise tõusu ja väiksema nõudluse kruiisiteenuste järele. Teine negatiivne aspekt on see, et sõda võib üldiselt vähendada inimeste reisimisvalmidust isegi lähiriikidesse. Võimalikud kaubandussanktsioonid võivad samuti vähendada ro-ro kaubaveo mahte laevade pardal.

 


 

Novaturas

3,0

Ülevaatamisel

3,8

+0,5%

Novaturase peamine turg hõlmab Läänemere piirkonda, mistõttu ida pool valitsevad pinged ja nendega seotud sanktsioonid talle suurt mõju ei avalda. Ettevõte on küll peatanud bussireisid Ukrainasse ja Valgevenesse, ehkki selle mõju on üsna väike (2019. aastal moodustasid bussireisid 2% ettevõtte kogutuludest). Lennupiletite hinnad on mõnevõrra tõusnud, kuna lennudistants on seoses Ukraina piiride vältimisega samuti pikenenud. Kõrgemad hinnad vähendavad inimeste valmidust reisida – ettevõtte juhtkonna teatel on pärast sõja puhkemist uute broneeringute arv langenud peaaegu poole võrra ning välditakse kaua aega etteulatuvate broneeringute tegemist. Usume, et broneeringute vähenemine on lühiajaline reaktsioon, ehkki kallinenud piletihinnad jäävad püsima.

 


 

Hepsor AS

3,0

14,00 – 15,20

10,9

−15,5%

Hepsor on sõja otseste riskide, sh sanktsioonide eest üsna hästi kaitstud, kuid avatud on ta mitmetele teistele riskiteguritele. Olulisemad neist on kasvavad ehitushinnad, ettevõtete ja tarbijate usalduse halvenemine Eestis ja Lätis, intressimäärade tõus ning võimalik nõudluse langus nii äri- kui ka elamukinnisvara järele.

 


 

Baltic Horizon Fund

2,5

1,05 – 1,15

0,91

−10,0%

Sõja mõju avaldub kinnisvarafondile Batlic Horizon Fund pigem kaudselt, kuigi lähitulevikus ei saa vältida kaudset negatiivset mõju uutele arendus- ja renoveerimisprojektidele ja nende õigeaegsele valmimisele, mida põhjustab ehitusmaterjalide hinnatõu ja tarnepiirangute koosmõju. Fondi rentikud on aga mõjutatud ettevõtte- ja tarbijakindluse halvenemisest.

 


 

Linda Nektar

2,5

6,50 – 7,00

7,65

−1,29%

Linda Nektaril otsene kokkupuude sanktsioonide all olevate riikidega puudub, ehkki tema peamine klient, Olvi Group, on Venemaa ja Valgevenega tihedalt seotud. Olvil on Valgevenes tütarettevõte, mis moodustas 2021. aastal umbes veerandi tema tegevusest, samas kui Venemaa on Olvi jaoks üks olulisemaid eksporditurge. Praeguseks on eksport Venemaale küll peatatud ning vaikselt eemaldutakse ka Valgevene turult. Selle tulemusena võib Olvi oma siidrite ja long-drinkite tootmismahte vähendada, mis võib viia Linda tellimuste vähenemiseni.

 


 

Siauliu bankas

2,5

0,64 – 0,68

0,60

−16,2%

Leedu panga Siauliu bankase tegevust mõjutavad negatiivselt ennekõike need ärikliendid, kelle tegevuses on tihedalt Ukrainaga seotud. Teiste klientide kindlustunnet võivad mõjutada tooraine- ja energiahindade tõus ja tarneahelaprobleemid, kuid üldiselt sõda ja sellega seotud sanktsioonid ettevõtte tegevusele olulist mõju ei avalda.

 


 

TextMagic

2,0

8,00 – 9,00

7,15

−11,7%

Tekstisõnumiteenuseid pakkuva TextMagicu peamisteks turgudeks on USA, Ühendkuningriik ja ELi riigid ning sõda tema müügitegevust ei mõjuta. Siiski töötab märkimisväärne osa kontserni tarkvaraarendajatest Venemaal Novosibirskis ja Omskis ning mõned meeskonnaliikmed asuvad ka Ukrainas. Kuigi ettevõte tõenäoliselt jätkab koostööd oma Venemaa töötajatega, võib see tekitada vastumeelsust ettevõtte klientide ja partnerite seas.

 


 

Tallinna Kaubamaja Grupp

2,0

Ülevaatamisel

10,26

−8,7%

Tallinna Kaubamaja Gruppi mõjutavad samuti pigem sõja kaudsed tegurid, ennekõike kõrgem inflatsioonitase, tarbijate usalduse halvenemine, reaalpalkade vähenemine ning potentsiaalselt madalam nõudlus autokaupade ja toodete järele kaubamajade segmendis. Sellest tulenevalt on ärikasumi marginaal mõnevõrra surve all.

 


 

Madara Cosmetics

2,0

23,80 – 26,30

23,8

−9,16%

Looduskosmeetika tootja Madara on Venemaale, Valgevenesse ja Ukrainasse ekspordi peatanud, kuid nende turgude mõju ettevõtte tegevusele on marginaalne, moodustades kokku vähem kui 1% müügist. Madara tarneahel toimib probleemideta, kuna see asub sõjategevusega seotud riigipiiridest väljaspool. Tõenäoliselt kajastub Madara müügis aga surve all olev tarbijate ostujõud, mille on põhjustanud hinnatõus. Isikuhooldevahendid kui esmatarbekaubad on siiski varem näidanud kriiside suhtes head vastupidavust ning inimesed vajavad neid sõltumata majandusolukorrast. Madara elektritarbimine tootmistegevuses on üsna väike, mistõttu kõrged energiahinnad kasumlikkusele olulist mõju ei avalda.

 


 

Klaipedos Nafta

2,0

0,45-0,55

0,28

−5,67%

Kuigi Leedu on gaasiimpordi Venemaalt täies ulatuses peatanud, ei kahjusta see tõenäoliselt Klaipedose äritegevust oluliselt, kuna Balti riigid on maagaasi importimiseks leidnud alternatiive. Seda kinnitavad ka Leedu maagaasi ülekandevõrgu süsteemioperaatori Amber Gridi andmed. Kogu Leedu nõudlus gaasi järele rahuldatakse KNFi LNG-terminali kaudu, mille regasifitseerimise võimekus on broneeritud täies ulatuses kuni selle aasta septembrikuu lõpuni.

 


 

Eften Real Estate Fund III

2,0

22,00 – 23,40

21,5

−5,29%

Sõja riskid EfTEN Real Estate Fund III puhul on veel mõneti teoreetilised – tagasilöök võib tuleneda nii üürnike kindlustunde ja usalduse halvenemisest, samuti Balti kinnisvara võimalikust hinnalangusest. Ehitusmaterjalide hinnatõus ja tarneprobleemid võivad aga põhjustada seisakuid fondi uute arendusprojektide ehitusgraafikutes (hooldekodud).

 


 

Apranga

2,0

2,35 – 2,55

1,93

−2,78%

Kuna ettevõtte tegevus toimub üksnes Balti regioonis, siis sõjategevus Ukrainas otsest mõju küll Apranga äritegevusele ja tarneahelale ei avalda, kuid mõningast mõju võib avaldada ELi ja Venemaa halvenenud majanduskoostöö, samuti vastusanktsioonid. Sõjategevusest tingitud tooraine- ja energiahindade järsk tõus survestab tarbijate ostujõudu, mis tõenäoliselt kajastub ka Apranga müügis, eriti mis puudutab kallimapoolse tootevalikuga segmente.

 


 

Coop Pank

2,0

1,45 – 1,55

2,51

−7,06%

Coop Pank tegutseb üksnes Eestis, mistõttu puudub tal otsene kokkupuude sõjalises konfliktis olevate riikidega. Siiski võivad mõnele Coopi kliendile mõju avaldada kehtestatud kaubandussanktsioonid, kiiresti tõusvad tooraine- ja energiahinnad ning tarneahela probleemid. Laenukahjumite suurenemine on tõenäoline juhul, kui Eesti majandust tabaks märkimisväärne langus.

 

 


 

Tallinna Vesi

1,5

10,50 – 11,50

14,14

+2,17

Ettevõtte põhisegment on sõja otsestest mõjudest üsna hästi kaitstud, kuid kaudselt avaldavad negatiivset mõju energia ja kemikaalide kõrgemad hinnad. Ehitusmaterjalide hinnatõus ja puudujääk mõjutab aga ettevõtte ehitusteenuste segmenti, mis kogutuludest aga olulist osa ei moodusta.

 


 

Harju Elekter

1,0

Ülevaatamisel

6,11

−12,71%

Harju Elektri peamised turud asuvad Baltikumis ja Põhjamaades ning otsene kokkupuude Ukraina ja Venemaaga seetõttu puudub. Mõningast negatiivset mõju äritegevusele võib avaldada aga majandusolukorra üldine halvenemine, samuti energia- ja toorainehindade tõus ning tarneahelaprobleemid.

 


 

Auga group

1,0

0,61 – 0,71

0,48

+6,62%

Ehkki Venemaa ja Valgevene olid varem ühed Auga eksporditurud, moodustasid need väga väikese osa ettevõtte müügist (alla 1%) ning nüüdseks on toodete tarnimine sinna lõpetatud. Auga peamised turud on praegu EL, USA ja Jaapan. Auga groupi ei mõjuta ka väetiste massiline hinnatõus, kuid naftahindade tõus siiski mõningast mõju avaldab. Sõltuvust naftahinnast on Auga aga vähendanud juba enne sõja algust, liikudes üha rohkem biometaanil töötavate traktorite ja tehaste kasutamise suunas. Kuna põllusaaduste eksport on kahest peamisest ekspordiriigist – Ukrainast ja Venemaalt praegu piiratud ning teravilja hind on märkimisväärselt tõusnud, tuleb tänavune saagikoristuse aeg Augale tõenäoliselt üsnagi kasumlik.

 


Artikkel on informatiivse eesmärgiga ning ei ole vaadeldav investeerimisanalüüsina ega mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid. LHV ei vastuta teabe põhjal tehtud otsuste eest.
Investeerimine on seotud võimaluste ja riskidega, väärtpaberite turuväärtus võib nii kasvada kui ka kahaneda. Välisturgudel võivad tootlust mõjutada valuutakursside kõikumised.
Eelpool kajastatud väärtpaberite ja finantsindeksite eelmiste või tulevaste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluse kohta.




Küpsised

Et pakkuda sulle parimat kasutajakogemust, kasutame LHV veebilehel küpsiseid. Valides "Nõustun", annad nõusoleku kõikide küpsiste kasutamiseks. Tutvu küpsiste kasutamise põhimõtetega.

pirukas_icon