Autor: Christian Dubovan
Statistikaamet kinnitas täna juba eelmisel nädalal Eurostati poolt avaldatud hinnangut, et Eesti tarbijahindade kasv jõudis mais aastases võrdluses 20%ni. Hirmuäratavalt kõrge hinnakasvu taga on endiselt eluaseme küttekulud, mis on aastaga kallinenud kuni kolm korda sõltuvalt kütteliigist. Teistest teguritest andsid suurema panuse hinnakasvu nii mootorikütuste (bensiin +41%, diisel +55%) kui toiduainete (+17%) kallinemine. Ka selles osas pole viimaste kuude võrdluses midagi oluliselt muutunud.
Eesti tarbijahinnaindeksi aastane muutus eelmise aasta samas perioodiga võrreldes (%)
Allikas: Bloomberg
Üldiste küttekulude osas pakub veidi lohutust teadmine, et külmem periood on tänaseks möödas ning eelseisvatel kuudel kütab eestlaste kodusid peamiselt päike, mille eest ei pea midagi maksma. Inflatsiooni tempot see ei mõjuta, kuid rahakotile pakub mõneks ajaks pisut leevendust. Lähivaates valmistab rohkem muret kõrge kütusehind tanklates, sest suveperioodil on inimestel ringisõitmist pigem rohkem kui vähem. Ühest küljest on praegu õige hetk mõelda roheliselt ja vähendada autoga sõitmist seal kus see vähegi võimalik on, kuid kahjuks on Eestis suur hulk inimesi, kelle jaoks on auto igapäevaselt hädavajalik liikumisvahend. Mootorikütuste hinnatõusule ei ole hetkel ka head lahendust kuskilt näha, sest hinnatõusu taga olevaid trende ei suuda meie mõjutada. Paljuräägitud võimaliku aktsiisilangetusega saaks bensiini hinda küll mõnikümmend senti odavamaks kerida, kuid keskmise või sellest madalama sissetulekuga inimese jaoks pole tegelikult suurt vahet kas kütuse liiter maksab 1,9 või 2,1 eurot – hind on nagunii röögatu. Lisaks on üldisel maksulangetusel tõsised tagajärjed riigi eelarvepositsioonile.
Toiduainete hinnakasvu veavad kartul ja värske kala, kuid tegelikult on toit üle kogu kaubarühma märgatavalt kallimaks muutunud. Pole ilmselt kohane soovitada inimestele lihtsalt vähem süüa, et hinnatõusu mõju leevendada, kuid kindlasti on omal kohal soovitus planeerida toidukaupade ostmist paremini ette. Uuringute järgi viskavad Eesti inimesed riknenud toiduna aastas ära rohkem kui 25 tuhat tonni toitu. Keskmise Eesti pere jaoks tähendab see igal aastal ligikaudu 200€ prügikasti viskamist. Leibkonna eelarve uuringu põhjal on see summa vaid veidi väiksem kui keskmise kaheliikmelise leibkonna ühe kuu kulutused toidule. Nii et ruumi säästlikumaks tarbimiseks jagub.
Ettevaates on näha, et ka Euroopa Keskpank hakkab inflatsiooniga tõsisemalt võitlema. Tõenäoliselt kergitatakse juulis esmakordselt üle 11 aasta keskpanga intressimäärasid ning aasta lõpuks jõutakse juba täies ulatuses positiivse intressikeskkonnani. Ühest küljest suurendab intresside tõstmine inimeste kulutusi, kuna kõik euriboriga seotud laenud muutuvad seetõttu kallimaks. Teisalt aga pidurdavad kõrgemad intressid üldist majandusaktiivsust, mis on ajalooliselt alati kaasa toonud hinnakasvu raugemise.
Kristo Aab
LHV majandusanalüütik
Tweet
