Shutterstock
Aprillis kasvas kaupade väljavedu Eestist 4% võrra ning import koguni 31%. Suure osa käivete muutusest põhjustas ekspordihindade kallinemine. Nii püsis hinnatõusu arvestades sisseveetavate kaupade maht sisuliselt aastatagusega samal tasemel, ekspordimaht aga langes koguni 20%. Selliste arengute taustal kerkis Eesti kaubavahetuse puudujääk 542 miljoni euroni.
Kaubavahetuse defitsiit kasvas peamiselt mineraalsete kütuste arvelt. Kütuste sissevedu kasvas endise hooga edasi – eurodes toodi aprillis erinevaid kütuseid riiki kaks korda rohkem kui aasta tagasi. Muuhulgas jätkus ka Vene kütuse impordi kasv. Suurema osa kasvust andis aga lihtsalt hinnatõus, sest nafta maailmaturu hind oli aprillis aastatagusega võrreldes ca 85% kõrgem. Sisseveetud kütustele ostjaid nõnda palju ei leitud, mistõttu kütuste eksport kahanes 20%.
Sanktsioonide mõju oli aprillis juba oluliselt ilmsem, eksport Venemaale kahanes inflatsiooni mõju arvestades sisuliselt poole võrra. Peamine kadu tulenes masinatööstusest, mille ekspordikäive vähenes 50% ning ekspordihindade tõusu arvestades tõenäoliselt enamgi. Positiivne oli aga see, et Eestis toodetud kokkupandavate puitmajade väljavedu suurenes taaskord – peamiseks sihtriigiks oli Rootsi. Puidutööstus on Eestis oluline tööandja ning selle käekäigust on ajalooliselt palju sõltunud kogu majanduse edukus.
Arvestades, et hinnatõus toormeturgudel ja mujalgi ei ole veel sugugi läbi saanud ning paljude ettevõtete jaoks jätkavad ka sisendhinnad kasvu, siis võib eeldada, et tööstussektoril on ees rasked ajad. Eesti majandus on väike ja kuises lõikes võib üks tehing kallutada kogu väliskaubanduse statistikat ühele või teisele poole. Suures plaanis võib aga oodata siiski majanduse jahtumist ja ühes sellega ka ekspordikasvu raugemist.
Kristo Aab
LHV majandusanalüütik
Tweet
