Alates veebruari lõpust on uudistes domineerinud Venemaa brutaalne sissetung Ukrainasse. See on teise maailmasõja järgse ajajärgu suurim geopoliitiline katastroof Euroopas, mille mõju on tunda kõikjal maailmas. Ei saa välistada, et konflikt võib kesta veel pikalt ja märkimisväärselt laieneda enne, kui see suudetakse lahendada.
Rahvusvahelisi aktsiaturge kajastav indeks MSCI World odavnes maikuus eurodes mõõdetuna 1,4% ja USA 500-t suurimat ettevõtet koondav S&P 500 indeks kaotas oma väärtusest 1,7%. Mõnevõrra loogikavastaselt Euroopa aktsiaturud maikuus hoopis tõusid ja Euroopa suurimaid ettevõtteid hõlmav Euro Stoxx 50 indeksi väärtus kasvas 0,9% võrra.
Maailma majandusajalugu õpetab, et sõjad toovad endaga kaasa inflatsiooni kiirenemise, kuid praegune inflatsiooniline periood algas juba mõnevõrra varem. Venemaa sõda Ukrainas on lihtsalt valanud eksliku rahandus- ja fiskaalpoliitika poolt süüdatud inflatsioonilõkkesse kütust juurde.
Maailmamajandus on keeruline ja kompleksne süsteem, kus pidevalt põimuvad erinevad protsessid ning sageli vastassuunalised trendid. Keerukust lisab see, et otsuseid tuleb enamasti teha minevikuandmete pealt, kuid otsuste mõjust saame sageli aimu alles aastate pärast.
Majanduskasvu pidurdamise vajadus
Nii rahandus- kui ka fiskaalpoliitika on mitmel pool maailmas muutunud tasapisi karmimaks ja tõenäoliselt jätkub see trend veel mõnda aega. Valitsuste ja keskpankade ees seisavad rasked otsused. Selleks, et saada hinnakasv kontrolli alla, tuleb leppida tõenäoliselt veidi suurema tööpuudusega. Majandusteadlased arutlevad praegu peaasjalikult selle üle, kui edukalt on võimalik korraldada majanduse nn pehme maandumine.
Lihtsaid ja riskivabasid lahendusi keerulisel ajal kahjuks ei ole. Kuigi aktsiaturud on mõnevõrra langenud, siis ei tähenda see, et rohkem langusruumi enam ei ole. Kinnisvaraturgudele ei ole sisuliselt tõusvate intressimäärade mõju veel kohale jõudnud ja hinnad on seal endiselt rekordkõrgusel. Samas pole riski eest ka kusagile peitu minna, kuna pangakontol seisva raha ostujõud väheneb ja niinimetatud riskivabad (üliväikse intressimääraga) võlakirjad on praegu peaaegu kõige suuremad kaotajad.
Nii keerulisel ajal, kui majanduskeskkond on suurtes muutustes, saavad ajas lähemal olevad ja kindlamad kassavood suurema vääruse kui kaugemas tulevikus võib-olla teenitavad kasumid. LHV meeskond on juba pikemat aega olnud keskendunud sellistele ettevõtetele ja projektidele, mis väärtustavad tugevat kassavoogu, on finantsiliselt tugevad ning oma tegevuses paindlikud eesmärgiga elada üle ka keerulisemad ajad.
Neist investeerimispõhimõtetest lähtudes oleme seni suutnud LHV pensionifondide osakuomanikke finantsturgude tänavuse languse eest kaitsta. Avalikel turgudel keskendume näiteks rohkem energiatööstusele ja väärismetallidele, võlakirjaturgudel väldime pikaajalisi väärtpabereid ning teeme koostööd kohalike ettevõtetega ja kinnisvaraportfellis tehinguid tehes jälgime, et osakuomanikud saaksid teenida võimalikult atraktiivset ja pikaajaliste lepingutega tagatud renditulu.
Raske aja elavad edukamalt üle need, kellel oli parematel aegadel tarkust ja distsipliini, et koguda reserve. Just reservid annavad võimaluse käituda paindlikult ja haarata kinni võimalustest. See puudutab nii inimesi, ettevõtteid kui ka riike. Kui keskkond muutub, on targem kohaneda ja olla valmis muutma oma harjumuspäraseid tegevusi selleks, et elada keeruline aeg üle väiksema valuga või tulla sellest välja isegi võitjana.
LHV pensionifonde valitseb AS LHV Varahaldus. Fondide osakute väärtused võivad nii kasvada kui kahaneda ja fondide eelmiste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluste kohta. Fondi investeeritud rahasumma väärtuse säilimine ei ole garanteeritud. Tutvu LHV pensionifondide prospekti ja põhiteabe dokumentidega lhv.ee ja pea nõu asjatundjaga.
Tweet
