Shutterstock
II sambasse raha kogunud inimesel avaneb 65. eluaasta saabudes kolm võimalust. Esiteks võib ta säästud kohe välja võtta, teiseks sõlmida kindlustuslepingu või otsustada viimase variandina fondipensioni kasuks.
Kohustuslik kogumispension tekkis Eestis 2002. aasta juulis. Inimene, kes liitus süsteemiga kohe alguses ning teenis ligi 20 aasta jooksul Eesti keskmist palka (alustades 391 euroga kuus 2002. aastal ja lõpetades 1548 euroga 2021. aastal), on II sambasse kogunud ümmarguselt 22 000 eurot.
Ekslikult heidetakse ette, et pensionisüsteemis pole varade kasv suutnud ületada inflatsiooni ehk raha on nö põlenud, kuid tegelikult on Eesti pensionifondide keskmine nominaaltootlus on olnud ca 4% aastas ja inflatsiooni arvestades ca 1% aastas. Seejuures on LHV suurima pensionifondi L näitajad vastavalt 6% ning 3% aastas.
Enda ja riigipoolse igakuise 6% panuse ja börside täiendava tootlusega jõuab aastakümnetega pensionikontole koguneda seega üsna märkimisväärne rahasumma, mille saatuse suhtes ükskõikseks ei jääda. Seda eriti siis, kui on võimalik valida alternatiivsete võimaluste vahel.
Tegelikult vaid üks õige valik
Kuigi valikuid on kolm, jääb ratsionaalsest vaatepunktist lähtudes siiski vaid üks võimalus – otsustada fondipensioni kasuks. Tõsi, väga üksikutel juhtudel võib ka korraga kogu raha väljavõtmine osutuda kõige mõistlikumaks, kuid õnneks ei tule selliseid sundolukordi liiga tihti ette, mistõttu võib need kui erandid praegu kõrvale jätta.
Ilma pakilise vajaduseta vanaduspäevadeks kogutud raha korraga väljavõtmise vastu räägib lihtsalt see tõsiasi, et on absurdne säästa aastakümneid muretumaks pensionipõlveks, kuid siis ühe hoobiga tehtud pingutusele kriips peale tõmmata, säästetud raha ära kulutada ja loota sellele, et ega siis riik mind päris nälga saa jätta. Ilmselt ei saagi, kuid tulevikku vaadates on peaaegu võimatu uskuda, et riiklik pension võiks tulevikus olla suurema ostujõuga kui praegune.
Liiatigi ei tohi siinjuures unustada, et kui võtta II sambast raha ühekordse väljamaksena välja pensionieas või kui pensionieani on jäänud alla 5 aasta, tuleb kogu summalt tasuda 10% tulumaks.
Paraku pole ka kindlustuslepingu sõlmimine praeguste tingimuste ehk garanteeritud 0,1% suuruse intressi juures rahuldavaks lahenduseks, sest inflatsioonist väiksema tootluse puhul ei jää raha väärtusest kuigi palju järele.
Seevastu on fondipension selline lahendus, mida tahes tahtmata kadestavad kõik need tänased II samba pensionärid, kellel aastaid tagasi fondipensioni saamise võimalust ei olnud, vaid kes pidid sõlmima kindlustuslepingu.
Pensionieas edasi investeerimine
Fondipensioni puhul saab ise määrata, kui suuri summasid, millise regulaarsusega ja kui pika ajaperioodi jooksul soovitakse oma pensionifondist või -fondidest välja võtta. Kui väljamaksete tähajaks on valitud vähemalt soovituslik kestus (keskmiselt elada jäänud aastate alusel arvutatav väljamaksete periood), siis tulumaksu maksma ei pea.
Kuna väljamaksed võidakse kokku leppida pikemale perioodile, saab samal ajal jätkata säästude edasist kasvatamist pensionifondides, mis võivad pakkuda hoopis teisest klassist tootlust võrreldes kindlustuse poolt garanteeritud 0,1%ga.
Kui võtta eelduseks, et II sambasse 22 000 eurot kogunud inimene valib fondipensioni väljamakse ning jaotab summad piisavalt pika perioodi peale, et ei peaks maksma tulumaksu (19 aastat), siis saab ta esimesel kuul I samba pensionile lisaks II sambast 102 euro suuruse väljamakse.
Kuivõrd kogutud raha paigutamise võimalusi on viimaste aastate jooksul tulusamate võimaluste suunas oluliselt laiendatud, on täiesti tõenäoline, et pensionifond suudab järgnevatel aastatel saavutada nominaalis keskmiselt 6-7% kasvu aastas, ja et selle võrra hakkab suurenema ka väljamakse II sambast.
Loomulikult võivad sellised börside arengud, nagu viimastel kuudel oleme näinud, teha inimesi murelikuks. Kuid kui vaadata ajas tagasi, näeme, et selliseid kukkumisi on ka varem ette tulnud, kuid isegi kõige suurem neist, 2008. aasta oma, jäi kahekümne aasta perspektiivis kirbuhammustuseks. Suutis ju mõni Eesti pensionifond 2008. aasta 22,6 % suurusele kaotusele teenida 2009. aastal 29,4% ja 2010. aastal 16,1% positiivset tootlust.
Pole mingit alust arvata, et seekord teisiti läheks. Maailmas nii ei juhtu ja pealegi oleme vaatamata turgudel praegu valitsevale langusele 2008. a seisust üpris kaugel: Eesti pensionifondide üldindeks on aasta esimese viie kuuga langenud 5,4%.
Ja nii aasta-aastalt keskmiselt seitsme protsendi suurust nominaaltootlust teenides kasvavad keskmist palka saanud inimese II samba väljamaksed 19 aasta jooksul 292 euroni.
Sellest peaaegu kolmekordsest juurdekasvust piisab hinnatõusust tekkinud kahju korvamiseks ja mõne protsendi suuruse reaaltulu saamiseks. Siinjuures tasub tähele panna, et tänu liitintressile kasvavad fondipensioni väljamaksed kiiremini kui kasvab nominaalpalk.
Seega, kui keskmine nominaalpalk kasvab järgmise 19 aasta jooksul kaks korda, (kasvades praeguse 6-7% asemel aastas keskeltläbi 4%), siis fondipensioni väljamaksed suurenevad tunduvalt kiiremini – tervelt kolm korda.
Selles asjaolus, et fondipensioni väljamaksete kasvu kiirus jääb pikaajalises perspektiivis ületama keskmise nominaalpalga kasvu, peitubki see ratsionaalne iva, miks II pensionisamabasse raha kogumine mõistlik on.
Uuri fondipensioni kohta lähemalt ja proovi fondipensioni kalkulaatorit.
LHV Pensionifondi L viimase 12 kuu (31. mai 2021 kuni 31. mai 2022) tootlus oli 5,78%. Tutvu fondi viimase 2, 3 ja 5 kalendriaasta keskmiste tootlustega.
LHV pensionifonde valitseb AS LHV Varahaldus. Fondide osakute väärtused võivad nii kasvada kui kahaneda ja fondide eelmiste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluste kohta. Fondi investeeritud rahasumma väärtuse säilimine ei ole garanteeritud. Tutvu LHV pensionifondide prospekti ja põhiteabe dokumentidega lhv.ee ja pea nõu asjatundjaga.
Tweet
