Autor: Daniela Paola Alchapar
Harjumatuid väljakutseid pakkuv 2022. aasta on jõudnud poole peale ja siiani on Eesti majandus muutuste keerises rahuldavalt toime tulnud. Aasta alguses oli majanduskasv oodatust isegi kiirem ning ka teises kvartalis pole taevasse kerkinud inflatsioon majandusel jalgu täielikult alt löönud. Samas pole põhjust ka eriliseks rõõmustamiseks, sest majanduse järk-järgulise jahtumise märgid on selgelt õhus ning mõeldes ees seisva sügise ja talve peale ei ole olukorra paranemist ilmselt oodata.
4. juulil avaldatud tööstusstatistika peegeldab hetkel valitsevat meeleolu üsna hästi. Maikuus toodetud tööstustoodangu maht oli 5% suurem kui aasta tagasi, mis on iseenesest päris korralik näitaja. Paraku tuli suurem osa kasvust energiatööstusest ning ligemale viiendikule Eesti hõivatutest leivaisaks oleva töötleva tööstuse kasv oli märksa tagasihoidlikum. Seejuures tugines see tagasihoidlik kasvgi peamiselt vaid masina- ja elektroonikatööstusele ning teiste harude panus oli väiksem. Kuises võrdluses vähenes toodangu maht veidi, kuid kaugeleulatuvaid järeldusi ei tasu sellest veel teha, sest kuised indikaatorid on üsna volatiilsed.
Tööstusettevõtjate kindlustunne on küsitlustulemuste põhjal samuti vähenenud, kuid püsib endiselt keskmisest kõrgemal tasemel. Ajalises võrdluses on kindlustunne langenud tagasi käesoleva aasta algusesse või veidi kaugemale tagasi vaadates 2018. aasta esimesse poolde. Tellimuste hulk on kahanenud ning ka ettevaates ei oodata tootmise sama tempokat kasvu. Samas on ettevõtjad endiselt optimistlikud hõive suurendamise osas sektoris.
Teine valdkond, mis on Eestis viimastel kuudel imetlusväärset vastupidavust näidanud, on jaekaubandus. Ajal, mil inflatsioon püsib juba mitmendat kuud 20% ümbruses ning tarbijate kindlustunne on vajunud sügavale mutta, näitab jaekaubandus järjest suuremaid müüginumbreid. Esimeses kvartalis kasvas jaekaubanduse müügimaht 10%, aprillis 13% ning alles mais toimus trendis järsem muutus. Kusjuures ka siis ei hakanud müügimaht vähenema, vaid selle kasv lihtsalt aeglustus. Ka majapidamiste hoiuste kasv on viimastel kuudel pidurdunud ehk tundub, et inimestel on üleliigne raha hakanud otsa saama. Edaspidi tuleb otsustada – kas loobuda lisanduvast tarbimisest või jätkata endistviisi oma kogutud säästude arvelt. Mõeldes eesseisvale kütteperioodile ning püsivalt kõrgetele energiahindadele tundub esimene variant kindlasti mõistlikum.
Statistikaameti esmase hinnangu kohaselt kiirenes juunis inflatsioon veel pisut ja jõudis aastavõrdluses 22%ni. Kuigi hinnakasvu tegurite kohta pole veel täpsemat infot avaldatud võib olla üsna kindel, et eluasemekulude ja toidu kallinemine moodustasid sellest taas lõviosa. Eesti Panga viimase prognoosi kohaselt ulatub käesoleva aasta keskmine hinnakasv 15%ni. Tehniliselt tähendab see, et praegune hinnatase jääb aasta teises pooles püsima ning suuri muutusi kummalegi poole ei toimu. Kas nii ka läheb, on hetkel võimatu ette prognoosida.
Kristo Aab
LHV majandusanalüütik
Tweet
