Mul on siiani meeles, kui päris väiksena küsisin isalt soovitust raamatu lugemiseks. Ta ei mõelnud pikalt ja küsis: „ Kas Sa „Sipelgad ei alistu“ oled lugenud?“. Ma ei olnud. Pealkiri oli väikese poisi jaoks piisavalt intrigeeriv ja lugesin kiiresti läbi. See mahult õhuke, kuid sisult suur lasteraamat on mul jätkuvalt meeles. Ühelt poolt raamat loodusest, teiselt poolt ühiskonnast. Allaandmisega kaugele ei jõua. Kui oled usin, töökas ja tead, et teed õiget asja, siis jätka. Ühel hetkel saab vastutuul läbi, vihm lõppeb ja maailma parim sipelgapesa üha kasvab ja kasvab. Sipelgad on töökad, sipelgad ei alistu.
Juuni tulemus –6,5%
Investorite mured kallinevate materjalide sisendihindade, tööjõuhinna ja kapitali hinna pärast on toonud börsidele kaasa ühe viimaste aastakümnete nõrgima esimese poolaasta. Juunikuu oli sarnaselt jaanuarile ja aprillile nii turgudel tervikuna kui ka roheinvesteeringutele spetsiifilisemalt väga nõrk kuu. LHV rohefondide juunikuu tootlus oli II samba fondil –6,5% ja III samba fondil –6,3%. Kui midagi muutub odavamaks, siis üldiselt muutub see ka huvitavamaks. Viimastel kuudel olen teinud maksimaalses võimalikus ulatuses täiendavaid isiklikke sissemakseid III samba fondi Roheline Pluss, kus igal kevadel riik tagastab tehtud sissemaksete pealt 20% tulumaksu.
Juunis me rohefondides tehinguid ei teinud ja keskendusime uute pikaajaliselt atraktiivsete investeeringute otsimisele ja analüüsimisele. Päris mitu potentsiaalset nime on laual, kuid ootame õiget hetke rahapaigutuste tegemiseks. Juuni lõpu seisuga oli LHV Rohelisel Pensionifondil kokku 44 erinevat investeeringut. 26% fondist oli investeeritud taastuvenergiasse, 21% akutehnoloogiasse, 16% ringmajandusse, 14% elektrifitseerimisse, 8% vesinikutehnoloogiasse, 5% energiatõhususse, 5% metsa- ja põllumajandusse, 2% erinevatesse ESG fondidesse ning 3% oli rahas.
Rohepööre ei ole läbi kukkunud, vaid on hoopis kiirenev trend
Viimasel ajal on olnud kuulda arvamusi, et rohepööre on läbi kukkunud, viidates muuhulgas sakslaste otsusele ajutiselt (!) taaskäivitada elektri saamiseks kivisöejaamad. Ärge laske end eksitada, rohepööre ei ole läbi kukkunud. Rohepööre alles kogub hoogu. Ja suurt hoogu. Nii Euroopas, Ameerikas kui ka Aasias.
Gaasipuuduse käes vaevleval Saksamaal ei ole võimalik üleöö oma energiataristut rohelisema vastu välja vahetada, see võtab aega. Kui gaasitarned ootamatult vähenevad või peatuvad sootuks, siis tulebki eriolukorra tootmisvõimsused kasutusele võtta. Eesti teeks samamoodi. Kuid see ei tähenda, et Saksamaa oleks kuidagi loobunud või vähendanud roheinvesteeringute tegemist. Vastupidi. Roheinvesteeringuid tehakse väga suures mahus. Kui Saksamaal on täna päikeseenergia võimsust 59 GW, siis juba aastaks 2030 soovitakse selle neljakordistumist, et jõuda 200 GW-ni. Hispaania kasvatab päikeseenergia mahtu sel aastal veerandi võrra ning selle aastakümne lõpuks kolm korda. Sarnast trendi näeme ka teistes Euroopa riikides.
Kusjuures rohepöörde ja energiaiseseisvuse trend ei ole midagi, mida me näeme ainult Euroopas sõja raputuste tulemusena. See aasta ehitatakse näiteks Hiinas 2x rohkem uut päikeseenergia võimsust kui eelmine aasta, sisuliselt lisatakse ainuüksi see aasta Hiinas juurde üks kolmandik kogu riigi olemasolevast päikeseenergia võimsusest. Kui Hiina tegi möödunud aastal rohelisi investeeringuid kokku $380 miljardi eest, Euroopa Liit $260 miljardi ja USA $215 miljardi eest, siis sel aastal on need numbrid kiiresti edasi paisumas. Rahvusvaheline Energiaagentuur prognoosib, et puhta energia investeeringuid tehakse üle maailma sel aastal mahus $1,4 triljonit.
Kui vaatame autoturgu, siis näeme, et kui elektriautod moodustavad täna maailma automüügiturust veel alla 10%, siis see osakaal kasvab väga kiiresti – selle aasta 1. kvartalis müüdi 2 miljonit elektrisõidukit ja müügikasv oli aastataguse kvartaliga võrreldes koguni +75%. Kui näiteks Norras oli elektrisõidukite osakaal 10 aastat tagasi veel 3%, siis täna on see 65%, pistikhübriidid 22% ja bensiini/diiselsõidukid vaid 13%.
Rohepöördega kaasnevad muutused saavad olema kiired. See, mis on juhtunud Norras, ootab ees kogu Euroopat ja veidi hiljem ka ülejäänud maailma. Muide, Euroopas aastast 2035 enam uusi sisepõlemismootoriga sõiduautosid ei müüda. Vaata ka lühikest videoülevaadet rohefondide käekäigust.
Joel Kukemelk
Fondijuht
LHV pensionifonde valitseb AS LHV Varahaldus. Fondide osakute väärtused võivad nii kasvada kui kahaneda ja fondide eelmiste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluste kohta. Fondi investeeritud rahasumma väärtuse säilimine ei ole garanteeritud. Tutvu LHV pensionifondide prospekti ja põhiteabe dokumentidega lhv.ee ja pea nõu asjatundjaga. Fondi lühikese ajaloo tõttu andmed 2, 3 ja 5 kalendriaasta keskmiste tootluste kohta puuduvad. Fondi viimase 12-kuulise perioodi (30.06.2021-30.06.2022) tootlus on -13,41%.
Tweet
