iStockphoto
Aktsiaturg on turuosaliste kollektiivne hinnang majanduse väljavaatele järgmise kuue kuni 12 kuu perspektiivis. Igal majanduse konjunktuuri puudutaval näitajal, keskpanga esindaja kommentaaril, ettevõtte juhi repliigil jms on oma kaal tohutus infomassiivis, mille põhjal tuleks investoril langetada börsil kas ostu- või müügiotsus. Lülitades valemisse veel emotsioonid, võidakse aeg-ajalt üle- või alahinnata olusid reaalses majanduses.
Aasta esimene pool kujunes aktsiaturgudel mitmel pool maailmas üsna keeruliseks. Ühendriikides tähendas S&P 500 indeksi 21% langus halvimat esimest kuute kuude rohkem kui 50 aasta jooksul, Euroopas nähti nõnda halba esimest poolaastat (–17%) viimati 2008. aastal. Hirmu ja põgenemisvajaduse tekitab kõrge inflatsioon ja rahakraane kinni keeravad keskpangad, kes võivad intressimäära üleliia palju üles kruvides viia majandused uuesti langusesse.
Analüütikud seevastu pole aga nõnda pessimistlikud ja kui ajaloole tagasi vaadata, siis üldiselt on õigus olnud just analüütikutel.
Alloleval joonisel on valge joonega tähistatud S&P 500 indeksi tegelik liikumine, kollasega märgitud analüütikute jooksva aasta lõpu keskmine S&P 500 prognoos ja rohelisega S&P 500 indeksi järgmise 12 kuu keskmine prognoos lähtudes kõikide indeksisse kuuluvate ettevõtete 12 kuu hinnasihtidest. Praegu on S&P 500 tegeliku taseme ja analüütikute 12 kuu keskmise hinnasihi vahe ligi 28%. Kuistes andmetes kuni 2004. aastani tagasi minnes on varasemalt ette tulnud neli olukorda, kus turuhinna ja analüütikute 12 kuu sihi vahe oli suurem 25%st. Keskmiselt on indeks sellisest punktist järgneva aasta jooksul tõusnud 24,9%, tehes seda neljal juhul kolmest.
Allikas: Bloomberg
Allikas: Bloomberg, LHV
Kindlasti ei saa seda signaali pidada kristallkuuliks, mis alati õigust räägib. Esiteks juba seetõttu, et antud vaatlusperioodil pole varem nõnda kõrge inflatsiooniga silmitsi seistud nagu praegu, millest johtuvalt võib ka keskpankade tegevus tunduda pretsedendituna. Teiseks kipuvad analüütikud üldiselt ülehindama tootlusi ja lisaks näitab Bloombergi analüüs, et aasta lõpu sihtide ning tegelike tootluste vahel puudub korrelatsioon.
Kuna pikemas vaates on USA aktsiaturu tootluste puhul kõige määravamaks teguriks ettevõtete kasumite kujunemine ja sellest lähtuvad ka analüütikud oma sihtide määramisel, siis võib õhku aidata selgemaks muuta Ühendriikides 18. juulist algav ettevõtete teise kvartali tulemuste hooaeg.
Inflatsioon on püsinud kõrgena juba eelmise aasta suvest alates, ent siiani on suurfirmad suutnud toodete ja teenuste hinnastamise läbi kaitsta oma marginaale ja kasumi kasvu. Juhul kui selles tendentsis olulist muutust teises kvartalis ei toimunud ja juhid ei näe märgilist muutust ka teisel poolaastal, võiks see panna analüütikuid oma prognooside osas tundma mugavamalt ja rahustada ka investoreid.
Artikkel on informatiivse eesmärgiga ning ei ole vaadeldav investeerimisanalüüsina ega mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid. LHV ei vastuta teabe põhjal tehtud otsuste eest.
Investeerimine on seotud võimaluste ja riskidega, väärtpaberite turuväärtus võib nii kasvada kui ka kahaneda. Välisturgudel võivad tootlust mõjutada valuutakursside kõikumised.
Eelpool kajastatud väärtpaberite ja finantsindeksite eelmiste või tulevaste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluse kohta.
Tweet
