Juunikuu oli väärtpaberiturgudel üsna dramaatiline, kuid LHV aktiivselt juhitud pensionifondid suutsid nendes keerulistes oludes pensionikogujate vara siiski kaitsta.
Üleilmne indeks MSCI World odavnes kuuga 6,4% ning nii USA suurimate ettevõtete väärtust peegeldav S&P 500 indeks kui ka Jaapani Nikkei indeks kaotasid eurodes mõõdetuna 6,2% väärtusest. Euroopa 50 suurettevõtte aktsiaid esindav indeks Euro Stoxx 50 kaotas isegi 8,8% väärtusest.
Intressimäärade tõstmise võidujooks
Maailma suurimad keskpangad on hakanud pärast pika eitamisfaasi läbimist vaikselt tunnistama, et nende mudelid ei suuda inflatsioonilisi protsesse kuigi täpselt prognoosida ning enam ei ole võimalik oodata, et hinnakasv pidurduks iseenesest. Pigem on neil tekkinud hirm, et kui tarbijad ja ettevõtted järjest kiireneva hinnakasvuga harjuvad, siis võidakse sattuda iseennast tootvasse hinna- ja palgakasvuspiraali. See muudaks majanduskeskkonna raskesti prognoositavaks, mistõttu hakkaksid ettevõtted kärpima investeeringuid arengusse ja loobuksid uute töötajate värbamisest.
Liiga pika aja jooksul ellu viidud liiga lõtva rahapoliitikat on hakatud kärmelt karmistama. USA keskpank tõstis selles tsüklis esimest korda intressimäärasid märtsis 0,25 protsendipunkti, seejärel mais 0,50 ja juunis lausa 0,75 protsendipunkti võrra. Et olukord on tõesti tõsine, näitab ka see, et viimati tõstis keskpank intressimäära 0,75 protsendipunkti 28 aastat tagasi.
USA dollar on konkurentsitult tähtsaim reservvaluuta ja USA keskpank sisuliselt dikteerib üleilmset rahapoliitikat. 2022. aasta teise kvartali jooksul tõstsid 55 riigi keskpangad intressimäärasid kokku 62 korral vähemalt 0,5 protsendipunkti võrra. Ungari keskpank on viimase kahe kuu jooksul tõstnud intressimäärasid koguni 3,85 protsendipunkti 9,75% peale.
Euroopa majandus on saanud Venemaa Ukrainas algatatud sõja tõttu rohkem kannatada kui kaugemad piirkonnad. Nõrgema majandusega Lõuna-Euroopa riikide finantseerimiskulud on sõja tõttu juba märkimisväärselt kasvanud ja sel põhjusel on Euroopa Keskpanga võimalused rahapoliitikat karmistada mõnevõrra piiratud. Euroopa Keskpank teatas maikuus, et plaanib juulis tõsta intressimäärasid 0,25 protsendipunkti võrra. Et inflatsioonitempo on euroalal vahepeal kiirenenud, ei ole välistatud seegi, et intressimäära tõstetakse 0,5 protsendipunkti võrra.
Kõrgemad intressimäärad muudavad antud valuuta investoritele atraktiivsemaks ja toetavad valuutakursi tugevnemist. Kuna USA dollari intressimäärad on kerkinud ruttu, siis on ka dollari kurss teiste valuutade vastu kiiresti tugevnenud. Tugevam valuutakurss on ka ise üks rahapoliitiline hoob, mis muudab rahapoliitika karmimaks ja aitab võidelda inflatsiooniga.
Pensionivara ostujõu kaitsmine
Maailma majanduskeskkond on praegusel ajal suurte muutuste keskmes: erakordselt odava raha ajastu hakkab jääma seljataha, üleilmastumine on pidurdunud ja ei ole välistatud, et geopoliitilised pinged jaotavad maailma majanduse kaheks leeriks. Globaalsed trendid, mis aastakümneid toetasid majanduskasvu, on seega pöördunud. Maksimaalse tõhususe ja madalate kulude asemel mõeldakse nüüd hoopis sellele, kuidas muuta tarneahelad kindlamaks ja olla valmis isegi väikse tõenäosusega tagasilöökideks.
Kui kuni viimase ajani peeti stagflatsiooni ebatõenäoliseks stsenaariumiks, siis enam ei saa seda välistada. Inflatsioon on üldjuhul majanduse ülekuumenemise tagajärg, ent stagflatsioon tähendab seda, et majandus ei kasva (on stagneerunud), kuid hinnad kerkivad vaatamata sellele hoogsalt, sest tootmine ei suuda nõudlust rahuldada.
Keskpangad on sellises keskkonnas raske valiku ees: majanduse toetamine kiirendaks inflatsiooni, aga inflatsiooniga võitlemine kägistaks majandust veelgi. Kaldun arvama, et sellises olukorras tuleb saada esimesena kontrolli alla inflatsioon, kuna see on üks teguritest, mis pärsib investeeringuid ja uute töökohtade loomist.
Minu arvates on pensionisäästud reservid, mida tuleb investeerida viisil, mis tagab nende ostujõu säilimise. Kiire inflatsioon lööb kõige valusamalt hoiuste ja pikaajaliste võlakirjade väärtuse pihta. Inflatsiooni mõju aktsiaturgudele on keerulisem: mõõdukas (2...3%) inflatsioonitempo on hea, kuid kiire inflatsiooni keskkonnas ei suuda ka aktsiad reservide ostujõudu säilitada.
Tempoka hinnakasvu vastu on pakkunud parimat kaitset reaalvarad, näiteks kinnisvara, väärismetallid ja muud maavaradega seotud investeeringud. Usun, et inflatsioon saadakse kontrolli alla, ent see saavutatakse aeglasema majanduskasvu tasemel.
LHV pensionifondide investeerimisstrateegiat kujundades oleme valmis ka keerulisemateks oludeks, sest oleme muu hulgas investeerinud kohalikule kinnisvaraturule, mis pakub korralikku renditootlust. Samuti on meie pensionifondide portfellides väärismetallide ja muude maavaradega seotud investeeringuid, mis aitavad säilitada pensionivarade ostujõudu ajal, mil inflatsioonitempo jääb pikemaks perioodiks oodatust kõrgemale tasemele.
LHV pensionifonde valitseb AS LHV Varahaldus. Fondide osakute väärtused võivad nii kasvada kui kahaneda ja fondide eelmiste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluste kohta. Fondi investeeritud rahasumma väärtuse säilimine ei ole garanteeritud. Tutvu LHV pensionifondide prospekti ja põhiteabe dokumentidega lhv.ee ja pea nõu asjatundjaga.
Tweet
