Shutterstock
Suuresti peitub maailmamajanduse kiire inflatsiooni peamine põhjus kallinenud energias, mis kandub edasi kõikidesse kaupadesse ja teenustesse. Energiasektor iseloomustab hästi laiemat trendi toormeturgudel, kuhu on pikalt alainvesteeritud ja mis ei suuda suure nõudlusega keskkonda teenindada. Tegu on molekulaarkriisiga igal rindel. Molekulaarkriis iseloomustab olukorda, kus korraga on suur puudus kõikidest toormetest.
Ebamugavalt tempoka hinnatõusu vastu võitlemiseks on keskpangad asunud tõstma intressimäärasid, et jahutada nõudlust majanduses ja aeglustada inflatsiooni. Keskpankade eesmärk on teha raha hind kallimaks, vähendada nõudlust kaupade ja teenuste järele ning kahandada sel viisil hinnatõususurvet.
Raha kõrgem hind on juba vähendanud aktiivsust kinnisvaraturul. Varasema kaupade puuduse hirmus ei osteta enam paaniliselt materjale ja toormeid. Paljud toormehinnad on erakordselt kõrgelt tasemelt langenud. Hindade alanemise märke on ka teistes tööstusharudes, näiteks odavnevad kaubaveohinnad. Erakordne hinnatõus on niisiis aeglustumas, aga kauaks?
Pakkumist ei tule juurde
Hinnatõusu vähendamisel nõudluse allasurumise kaudu on ajutine mõju juhul, kui hinnatõusu tekitavates tööstusharudes pakkumist juurde ei tule. Kuna ebamäärases keskkonnas ei tehta toormesektoris piisavas mahus kapitaliinvesteeringuid, oleme hüppeliselt kiireneva hinnatõusuga keskkonnas tagasi kohe, kui nõudlus taastub.
Energiatööstuses on pakkumise kasvatamine kapitali- ja ajamahukas. Fossiilkütuste pakkumisse investeerimine ei ole keskkonnanõuete tõttu enam päevakorral ja taastuvenergiaprojektid tulevad küll turule, aga vaevaliselt.
Ulatuslik elektrifitseerimistrend eeldab, et tööstusmetallide pakkumine kasvab, ent ühe-kahe aastaga pole see võimalik. Hinnanguliselt peavad kaevandusettevõtted selleks järgmise kümne aasta jooksul investeerima 400 miljardit dollarit. Viimase paari aasta investeeringud näitavad, et oleme sellest näitajast kaugel. Paradoks paistab olevat sama nagu energiaturul: tootmismahu tegelikuks suurendamiseks on vaja metallihindade väga järsku tõusu ja kõrgel hinnatasemel püsimist. Alles seejärel julgevad ettevõtted hakata tootmist laiendama.
Hiina nõudlus taastub
Toormehinnad on liikunud viimastel kuudel koos ülejäänud börsidega alla. Suure korrektsiooni on teinud vase hind, mis on veebruaris saavutatud tippudest kukkunud 32%. Energeetikakriisi tõttu on paremini vastu pidanud energiahinnad.
Hinnalanguse peamine põhjus on väiksem majandusaktiivsus, mis on toormete pakkumise puudujääki leevendanud. See risk on nüüd osaliselt vähemalt hindades sees, kuna ükski ettevõte ei oota Euroopa majandusest lähiajal enam midagi head. Intressitõus on tekitanud pessimistlikud ootused ka USA majanduse suhtes.
Allikas: Bloomberg
Euroopa ja USA majanduse kõrval on toormete nõudluse puhul tähtis jälgida ka Hiina majanduses toimuvat. Koroonapiiranguid lõdvendav Hiina on oma suurlinnad taasavanud ning just teatanud kõigi aegade ühest suurimast majanduse toetamise programmist, millest suur osa hõlmab taristuehitust. Toormeturud on aga alati liikunud käsikäes just Hiina majandusaktiivsuse kasvuga.
Tugevad alustrendid toormeturgudel
Lühiajaliselt väga suur hinnakõikumine on toormesektorisse sisse kirjutatud. Pikaajaliselt on toormesektori kõige tähtsam vedur nõudluse ja pakkumise tasakaal. Kuna sektoris uut pakkumist juurde ei tule, peaksid vähegi aktiivsemas majanduskeskkonnas jääma toormehinnad lähiaastatel kõrgele. Puudulik pakkumine annab olemasolevate varadega töötavate toormesektori ettevõtetele nõudluse taastumise korral hea positsiooni. Praeguste toormehindadega teenivad nad korralikku kasumit, maksavad heldelt dividende ja neil on madal võlakoormus. Probleem on aga uutesse tehastesse ja tootmisjaamadesse tehtavad vähesed investeeringud, mis peaksid pakkumist kasvatama. Ilma piisava pakkumiseta on raske panna struktuursele inflatsioonisurvele majanduses punkti.
Sel põhjusel oleme ka LHV aktiivsed pensionifondid suunanud viimaste aastate jooksul toormeturgudel vääris- ja tööstusmetallide ning energia ja metsaga seotud aktsiainvesteeringutesse. Meie eesmärk on oma klientide vara ostujõudu ettevaatavalt paremini säilitada ja kasvatada.
Tutvu LHV investeerimisstrateegia ja pensionifondidega.
Mikk Taras
LHV portfellihaldur
LHV pensionifonde valitseb AS LHV Varahaldus. Tutvu LHV pensionifondide prospekti ja põhiteabe dokumentidega aadressil lhv.ee ning pea nõu asjatundjaga.
Tweet
