iStockphoto
Alates 2020. aastal puhkenud tervisekriisist on toorme- ja energiahinnad teinud ajaloo ühe kiireima tõusu, mida veelgi on võimendanud sõda Ukrainas ja sellega seotud karmid sanktsioonid Venemaa vastu. Kuigi normaaloludes oli Venemaa ELi jaoks tähtsaim nafta- ja maagaasieksportija, moodustades koguni 66% Euroopa suurima majanduse Saksamaa maagaasiimpordist, liigub kogu Euroopa kiirete sammudega alternatiivsete energiaallikate suunas. Kõik see tähendab suuri investeeringuid taastuvenergia rajatistesse ja toormetesse, tõstes hindu tõenäoliselt veel pikalt. Samas püsib nafta energiatarbimises veel pikalt esikohal.
Kuigi teatud toormete hinnad on viimasel ajal üsna volatiilsed olnud, näidates alguses kiiret tõusu ja seejärel olulist langust sel aastal, ei ole selline nähtus siiski enneolematu ja peegeldab mitteelastset nõudlust, eriti mis puudutab maagaasi ja naftat. Hoolimata hindade kõikumisest, toetavad peamiste mineraalide pikaajalist nõudlust ja hinnatõusu eelkõige suurenenud investeeringud LNG terminalidesse ning taastuvenergia rajatiste ehitamisse. See võiks tähendada järsku nõudluse vähenemist fossiilkütuste järele, kuid keskpikas perspektiivis nende olemasolu kriitilise tähtsusega.
Nimelt näitab USA Energia- ja Informatsiooniameti märtsikuus avaldatud raport, et hoolimata ESG põhimõtte aktuaalsusest, mille üheks olulisemaks aspektiks on keskkonnaalane vastutustundlikkus, moodustab nafta 2050. aastal jätkuvalt suurima osa kogu maailma energiatarbimisest.
Raporti kohaselt peaks nafta osatähtsus energia tarbimises vähenema järgnevatel aastakümnetel küll märkimisväärselt, kuid selle tipp peaks raporti kohaselt saabuma alles järgmise viie aasta jooksul. Mõistagi kasvab kõige kiiremini taastuvenergia tarbimine, kuid hinnangute kohaselt ei suuda selle tootmisvõimekus sammu pidada kiiremini kasvava energiavajadusega maailmas. Nafta tarbimise pikaajalist tõusu veab ennekõike rahvastikuarvu järsk tõus Aasia arenevates riikides, kus nafta tarbimine kahekordistub 2050. aastaks, võrreldes 2020. aastaga.
Üldiselt näitab raport, et vedelkütuste ja taastuvenergia osakaal tõuseb 2050. aastaks vastavalt 28%ni ja 27%ni, peegeldades nõudluse 36% ja 165% tõusu 2020. aasta vastavatelt tasemetelt.
Allikas: EIA Annual Energy Outlook
Taastuvenergiale ülemineku narratiivi tõttu on energia- ja toormesektori üks alarahastatumaid valdkondi, luues investoritele häid võimalusi. Samas on teada, et olulise osa maailma energiatarbimisest moodustab transport, millest omakorda umbes poole moodustavad sõiduautod ja teise poole veoautod, õhu- ja veesõidukid ning muu rasketehnika. Viimaseid on aga elektrijõul või mõnel muul alternatiivsel allikal opereerima panna oluliselt keerulisem kui kergeid sõiduautosid, mistõttu on fossiilkütused tulevikus asendamatud ka arengumaades. Arvestades juurde, et ELi kliimaseaduse kohaselt peaks Euroopa 2050. aastaks muutuma kliimaneutraalseks, täites samal ajal kiiresti kasvavat energianõudlust, on tõenäolisem energiahindade jätkuv tõus kui nende langus.
Nagu mainitud, ei vähenda fossilkütuste jätkuv osatähtsus vajadust üle minna rohelisemale energiale, mis tekitab nõudlust erinevate mineraalide ja metallide järele. Näiteks kasutatakse rauamaaki tuuleparkide jaoks, vaske päikesepaneelides ja elektrifitseerimises ning liitiumit elektriautode akudes. Erinevate regulatiivsete sätete tõttu on kaevandajatel aga nendele hädavajalikele metallidele üsna piiratud ligipääs, kergitades seega toormete hindu veelgi.
Võib öelda, et vajadus toorainete järele käib käsikäes tehnoloogia arenguga, laiendades investori valikuvõimalusi oluliselt.
Energia- ja toormesektor on tootlusega üllatanud
Lisaks eelpool nimetatud arengutele toormeturgudel on sõda Ukrainas ja maailmamajanduse avanemine koroonapiirangutest toonud USAsse viimase 40 aasta kõrgeima inflatsiooni, pannes aktsiainvestorid olulise surve alla ning süües ära tootluse. Seda näeme juba praegu – kui 2020. aasta lõpus S&P 500 indeksisse tehtud investeering oli juulikuuks esmapilgul kasvanud 5% võrra, siis reaalselt on investeeringu väärtus hoopis kahanenud, kuna hinnatõus USAs samal ajal on olnud 16%.
Kuna toorained ja energiahinnad peavad inflatsiooniga oluliselt paremini sammu, sageli isegi ületades hinnakasvu, on järgnevate aastate väljavaated tööstusharule veelgi atraktiivsemad. Ka siis, kui keskpank peaks intressitõstetega inflatsiooni kontrolli alla saama, jääb põhiline investeerimistees toorme- ja energiasektori puhul ikkagi säilima.
Allolev tootlusgraafik peegeldab aktsiaindeksite ja toormeinstrumentide lõikes üsna suuri tootluserinevusi, eriti mis puudutab energiaettevõtteid ja kulla hinda. Kuld saavutas 2020. aastal küll oma kõigi aegade tipu, kuid on pärast seda liikunud külgsuunaliselt ja langenud 2022. aasta juuli lõpuks tagasi oma 2020. aasta mai tasemele. Kuigi kuld peaks inflatsiooni vastu head kaitset pakkuma, ei ole ta tugevneva dollari ja keskpankade intressitõstete tõttu oma rolli täitnud.
Siiski säilib kulla järele pikemas perspektiivis tugev nõudlus, kuna sellel on mitmeid praktilisi kasutusalasid, näiteks ehete valmistamisel ja elektroonikaseadmetes. Nõudlusest suure osa moodustavad ka investorid ja keskpangad, mis võib suureneda majanduslanguse tingimustes.
LHV kaudu on investoritel võimalik kulla hinda järgivat fondi XAD5 soetada nii väärtpaberikonto kui Kasvukonto kaudu, samuti on viimasel esindatud mitmeid erinevaid tooraineid koondav SXRS. SPDR S&P U.S Energy Select Sector UCITS ETF koondab aga peamiselt nafta uurimise ja tootmisega tegelevaid USA energiaettevõtteid, kandes sümbolit ZPDE.
Allikas: Yahoo.Finance
Artikkel on informatiivse eesmärgiga ning ei ole vaadeldav investeerimisanalüüsina ega mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid. LHV ei vastuta teabe põhjal tehtud otsuste eest.
Investeerimine on seotud võimaluste ja riskidega, väärtpaberite turuväärtus võib nii kasvada kui ka kahaneda. Välisturgudel võivad tootlust mõjutada valuutakursside kõikumised.
Eelpool kajastatud väärtpaberite ja finantsindeksite eelmiste või tulevaste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluse kohta.
Tweet
