Shutterstock
Ekspordi- ja impordikäibe andmed ei ole viimastel kuudel olnud kuigi informatiivsed, sest kiire hinnatõus on käivet paisutanud ja jätnud mulje justkui oleks Eesti kaubavahetus ülitugevas seisus. Kui korrigeerida andmeid hinnamuutusega, siis nii sisse- kui väljaveetud kauba maht vähenes juunis paari protsendi võrra. Teise kvartali kokkuvõttes vähenes eksporditud kaupade kogus aastavõrdluses ligikaudu 5%, peamiselt tingituna aprillikuu eriti nõrgast tulemusest. Impordi tase jäi möödunud aasta sama perioodiga võrreldes enam-vähem samaks.
Kaubavahetuse struktuuris pole erilisi muutusi toimunud – endiselt domineerivad kütused ja puidutooted. Võrreldes varasemate aastatega on masinaeksport oma tähtsust veidi kaotanud. Selle taga on osaliselt kindlasti Venemaale kehtestatud sanktsioonid, sest Venemaa oli üheks oluliseks masinaekspordi sihtriigiks. On positiivne, et Eesti majanduse jaoks suurema lisandväärtusega kaupade väljavedu ehk nö aluseksport on kasvanud põhinäitajast ja ka inflatsioonist kiiremini saades peamiselt tuge puidusektorist ja elektrienergia ekspordist. Viimase osas on tunded muidugi veidi vastakad – ühise elektrituru tingimustes on energia üle piiride liikumine arusaadavalt mõistlik nähtus, kuid arvestades viimasel ajal Eesti tarbimispiirkonnas küsitud elektri hinda tekib tahes-tahtmata mõte, et kas siin toodetud energiat ei saaks kodumaal kuidagi paremini ära kasutada, et kohalikke hindasid alla suruda. Tegu oleks tahtliku turumoonutusega, kuid paraku tundub, et ka teistes piirkondades pole elektri liikumine alati just täielikult vaba.
Eesti kaubavahetuse saldo on viimastes kvartalites sügavasse puudujääki kukkunud, sest kaupade sissevedu on püsinud suhteliselt stabiilsel tasemel, kuid väljeveos on tulnud ette ka selgeid ärakukkumisi (nt veebruar, aprill). Lisaks on imporditavate kaupade (sh energiatoormed) hinnad kerkinud kiiremini kui ekspordihinnad. Kaubandustingimused (terms of trade) on seeläbi halvenenud, kuid see on hetkel omane kogu Euroopale ning ei peegelda vaid meie ettevõtete konkurentsipositsiooni halvenemist. Maikuus registreeriti kaubavahetuse puudujääk ka Saksamaal, mis on ajalooliselt olnud Euroopa ekspordivedur ja kus pole sellist nähtust esinenud alates 1991. aastast.
Kuigi mitmete tööstustoormete hinnad on oma tippudest juba selgelt alla tulnud, ei ole ettevõtjatel kergemaid aegu oodata, sest lisaks jätkuvalt kõrgetele energiahindadele on viimasel ajal üha selgemalt ilmsiks tulnud kahanev välisnõudlus. Just seda on ettevõtjad viimastes küsitlustes välja toonud kui tootmist enimtakistavat tegurit, lisaks muidugi ka juba harjumuspäraseks saanud probleemid sobiva tööjõu leidmisega. Seega hetkel tundub, et ettevaates ei mõjuta tööstussektori tootmis- ja ekspordivõimekust niivõrd kõrge hinnatõus kui üldine majanduse jahtumine Euroopas ja sellest tingitud tagasihoidlikum nõudlus toodangu järele.
Kristo Aab
LHV majandusanalüütik
Tweet
