Juuli oli aktsiaturgudel pärast aasta erakordselt kehva esimest poolt väga hea kuu. USA suurettevõtete väärtust kajastav indeks S&P 500, mis oli esimese kuue kuuga kaotanud 20,6% oma väärtusest – see on suurim esimese poolaasta odavnemine alates 1970. aastast – tõusis läinud kuul 9,1%.
Eurodes mõõdetuna oli S&P 500 indeksi väärtuse kasv tänu tugevnevale dollarile juulis 12,2% ja tehnoloogiasektorit kajastav indeks NASDAQ kerkis lausa 15,5%. Euroopa suurettevõtteid hõlmav Euro Stoxx50 indeks kallines 7,4%. Arenevad turud on tugevneva dollari suhtes tundlikud ja seal oli aktsiahindade tõus tagasihoidlikum: MSCI Emerging Marketi indeksi väärtus kasvas juulis 2,1%.
Aktsiaturgude sedavõrd ulatuslik positiivsus on karmimaks muutuva rahanduspoliitika taustal mõnevõrra üllatav. Juulikuus lõpetas Euroopa Keskpank kaheksa aastat kestnud negatiivsete intressimäärade eksperimendi ja tõstis intressimäärasid 50 baaspunkti võrra. See oli kaks korda rohkem, kui turud ootasid. USA-s kergitas Föderaalreserv juulis intressimäärasid 75 baaspunkti, millega need jõudsid vahemikku 2,25–2,5%. See oli tänavu juba neljas kord. Enne seda tõsteti intressimäärasid märtsis 25, mais 50 ja juunis samuti 75 baaspunkti võrra.
Intressimäärade tõus võib tunduda kiire ainult keskpankade varasema tegevusetuse taustal. Tänaseks on kaotatud hinnakasvu üle kontroll ning seda tagasi võita ei ole lihtne. Euroala inflatsioonimäär oli juulikuus 9,8%, mis on täpselt 9,8 protsendipunkti kõrgem kui Euroopa Keskpanga intressimäär (0%). Sellises olukorras on raske mõista, kuidas on võimalik saada inflatsiooniootused kontrolli alla ilma majanduslangust esile kutsumata.
Lähikuudel euroala inflatsioonitempo tõenäoliselt aeglustub, kuid on raske uskuda, et see kahaneb Euroopa Keskpanga seatud 2% lähedasele tasemele enne, kui intressimäärasid on tõstetud vähemalt samale tasemele. Tuleb arvestada tõsiasja, et mida ettevaatlikumalt intressimäärasid tõstetakse, seda kauem inflatsioon vohab.
Samas on keskpankade ettevaatlikkus intressimäärade tõstmisel mõistetav, kuna rahapoliitika karmistamine võib viia majanduse langusesse ja tööpuuduse kasvule. Kuid veel halvem on see, kui inflatsiooniootusi ei saada kontrolli alla ning hinnakasv jätkub ajal, mil inimesed kaotavad töö ja majandus kängub.
Geopoliitilised pinged jäävad püsima pikaks ajaks
Kahtlustan, et meid ootavad ees keerulised ajad isegi siis, kui kahurid Ukrainas ühel päeval vaikivad. Maailmamajandus ei pöördu kiiresti tagasi vanadele rööbastele. Verine sõda Ukrainas ja USA kaubandussõda Hiinaga sunnivad läänemaailma mõtlema sellele, kuidas korraldada ümber tarneahelaid ja tuua tootmine koju tagasi või vähemalt lähemale koduturule – stabiilsetesse ja turvalistesse riikidesse. Kui üleilmastumine aitas kaasa hinnalangusele, siis viimaste aastate sündmused on näidanud, et ebastabiilses maailmas on ohtlik ohverdada tarnekindlus maksimaalse tõhususe nimel.
Arvatavasti mõtlevad suurimad tööstusriigid juba praegu järjest rohkem sellele, millised tööstusharud on nii olulised, et tuua nende põhiprotsessid tagasi kodumaale, ja milliseid tööstusharusid võiks arendada riigi toel. See võib tähendada ulatuslikumaid investeeringuid ja uute töökohtade loomist, kuid ilmselt tähendab see ka kasvavaid tootmiskulusid ja lõpptoodete kõrgemaid hindu.
Praeguses keerulises geopoliitilises ja paljudes riikides ka komplitseeritud sisepoliitilises keskkonnas on tähtis, kuidas suudetakse hoida tööhõivet ning pakkuda oma kodanikele tööd, mis sisaldab eneseteostusvõimalusi ja on mõistlikult tasustatud.
Keerulised ajad nõuavad investeerimisel paremat navigeerimisoskust
LHV pensionifondid on väärtpaberiturgudel positsioneeritud endiselt küllalt konservatiivselt, kuid see ei tähenda portfellis suure raha ega võlakirjapositsioonide hoidmist. Meie pensionifondid on pikemat aega vältinud väikse riskiga pikaajalisi võlakirju, sest intressimäärade tõusu korral võivad need kaotada isegi rohkem väärtust kui aktsiad.
Usun, et lähiaeg tuleb väärtpaberiturgudel üsna heitlik. Ettevõtted, mille atraktiivsus tulenes eelkõige huvitavast loost, peavad nüüd tõestama, et nad suudavad pakkuda investoritele lisaks kasvule ka realistlikku plaani, kuidas jõutakse mõistliku ajaga kasumisse. Just keerulisem keskkond toob esile selle, millised ettevõtted suudavad investeerida tulevikku ja kaasata selleks kapitali ning millised jäävad virelema.
Mul on väga hea meel, et negatiivsete intressimäärade eksperiment on lõpuks läbi ning turgudel taastub normaalne konkurentsiolukord, kus elujõulisemad saavad viia arengut edasi ja näidata teed tulevikku.
LHV pensionifonde valitseb AS LHV Varahaldus. Fondide osakute väärtused võivad nii kasvada kui kahaneda ja fondide eelmiste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluste kohta. Fondi investeeritud rahasumma väärtuse säilimine ei ole garanteeritud. Tutvu LHV pensionifondide prospekti ja põhiteabe dokumentidega lhv.ee ja pea nõu asjatundjaga.
Tweet
