iStock
Täna avaldatud rahvamajanduse statistika võttis kenasti kokku selle, mida kuised andmed on juba mõnda aega peegeldanud – majandus on märgatavalt jahtunud. Suurematest valdkondadest suudeti tegevust laienda info ja side tegevusalal, mille hoogu pole hinnatõus suutnud kärpida. Lisaks pakkus toetust muu kutsealane tegevus, ehitussektor ning mõistetavalt ka turismiga seotud teenused, mis on tänavu suvel varjusurmast taas ellu ärganud. Eesti majanduse alustalaks olevas töötlevas tööstuses on üleval aga selged ohumärgid, sest aastatagusega võrreldes kahanes seal loodud lisandväärtus kümnendiku võrra.
Allikas: Bloomberg
Lõviosa teise kvartali majanduskasvust tuleb kirjutada meie naaberriikide arvele, sest just head eksporditulemused tasakaalustasid nõrgemat sisenõudlust ja kahanevaid investeeringuid. Seejuures pole erilist põhjust rääkida kaubaekspordist, mis on sanktsioonimajanduse ja sellest tingituna vireleva tööstuse taustal pigem kokku tõmbumas. Kasvu vedasid seekord hoopis IT teenuste eksport ning turismi taassünniga kaasas käinud reisi- ja transporditeenuste õitseng. Teenuste müügi edukust võimendab lisaks fakt, et sisseostetud IT teenuste hulk jäi tänavu kevadel mullusele selgelt alla, sest Eestisse suuri investeeringuid teinud VW Grupp muutis oma äriplaani ning ei jätkanud möödunud aasta teisel poolel enam samas mahus investeeringutega.
Kõrged sisendhinnad nii energia kui mitmete tööstussisendite puhul jäävad ettevõtjaid kimbutama veel mõneks ajaks. See mõjub majandusarengule kindlasti pärssivalt, sest kogu hinnatõusu ei ole võimalik tarbijatele edasi kanda ja ettevõtete kasumlikkus väheneb. Laiemalt avaldub see üldise majandusaktiivsuse jätkuvas kahanemises ning tulevates kvartalites saab väga tõenäoliselt näha ka majanduslangust. Ettevõtjate hinnangud eesseisvatele kuudele on muutunud pessimistlikumaks ja kuigi uute tellimuste maht on selgelt vähenenud, siis õnneks otsest toodangu vähenemist veel pigem ei oodata. Palju oleneb sellest, kas ja millise abikäe ulatab valitsus sügis-talvel ettevõtjatele. Seni on peamiselt olnud juttu majapidamistele leevenduse pakkumisest, kuid selleks, et säästa kohalike ettevõtete konkurentsivõimet rahvusvahelises kontekstis tuleb ilmselt mõelda samm kaugemale. Riigirahanduse jaoks tähendaks see loomulikult järjekordset tagasilööki, kuid erakordsetes tingimustes on teinekord targem see löök vastu võtta.
Uuemate prognooside kohaselt jääb tänavune majanduskasv Eestis 1% ümbrusesse ning aeglustub tuleval aastal 0,5%-ni. Eeldusel, et energia hinnad saadakse järgmiseks talveks kontrolli alla, võiks majandus 2024. aastal naasta oma endisele kasvurajale ehk kasvada taas 3-4%.
Kristo Aab
LHV majandusanalüütik
Tweet
