LHV
LHV pensioni investeerimiskonto kasutajate arv on kasvanud ligi 4,4 tuhandeni, kellest 3 tuhat on oma II samba varasid ise investeerinud juba enam kui aasta. Kuigi pensioni kogumise perspektiivist on üks aasta väga lühike aeg, võimaldavad selle aja jooksul kogutud andmed teha juba mõningaid järeldusi LHV klientide investeerimisharjumustest.
Populaarseimad automaatsed investeeringud LHV PIK-il
LHV PIK-i üks suurimaid eeliseid on igakuiste investeeringute automatiseerimise võimalus, mis vähendab konto haldamisega seonduvat ajakulu ning samal ajal vältida emotsioonide ajel tehtavaid otsuseid. Kuna pensionimaksed toimuvad iga kuu, on ostud ajaliselt hajutatud ja risk turu kõikumiste tõttu kaotada väiksem. Vaadates, millises mahus on raha automaatsete investeeringutena igakuiselt erinevatesse väärtpaberitesse liikunud, domineerivad esikümnes peamiselt laiapõhjalised indeksfondid.
2022. aasta augustikuuks oli koguni 22% aasta jooksul tehtud automaatsete investeeringute kogumahust liikunud USA 500 suurimat ettevõtet koondavasse indeksfondi, millele järgnevad USA tehnoloogiaindeks Nasdaq 100 8%-ga ja maailma ettevõtteid koondav indeks 6%-ga. Koos mõningate teiste, kitsamate ja kindlale sektorile panustavate ETF-idega, on indeksfondidesse investeeritud kokku 43% automaatsete investeeringute kogumahust, jättes ülejäänu üksikaktsiatele ja marginaalse osa võlakirjadele.
Arvestades selle aasta alguses alanud Ukraina-Venemaa sõda, mille osas on juba ammu selge, et kiiret lõpplahendust ei eksisteeri, paistavad automaatsete investeeringute puhul silma ka kaitsetööstuse valdkonnas tegutsevad suurettevõtted, nende seas Lockheed Martin, Raytheon Technologies ja General Dynamics. Need on ühtlasi ka väärtpaberid, mis on LHV PIK-i portfellide tootlust mõnevõrra vee peal hoidnud. Lisaks võiks välja tuua küberturvalisuse ettevõtetesse investeeriva L&G Cyber Security UCITS ETF-i, mida võiks samuti seostada pingelise geopoliitilise olukorraga, ehkki tehnoloogiaettevõtetel ei ole nii hästi läinud.
*Hinnamuutuse periood: 01.09.2021 – 08.09.2022.
LHV PIK-i kasutajate suurimad investeeringud
Võrreldes suurimaid automaatseid investeeringuid LHV PIK-ide suurimate positsioonidega, on pilt mõneti erinev – suurima osakaalu LHV PIK-i portfellidest moodustavad Balti aktsiatest Enefit Green ja Tallinna börsi pangaaktsiad, kuid välisväärtpaberitest moodustavad suure osa varem nimetatud laiapõhjalised indeksfondid. Enefit Green kerkis üheks suurimaks investeeringuks juba eelmise aasta oktoobris, kui teiste seas võtsid ettevõtte IPO-st osa aktiivselt ka LHV PIK-i kasutajad. Alates sellest ajast on Enefit Greeni aktsia hind märkimisväärselt tõusnud ning ilma oluliste juurdeostudeta säilitanud oma kõrget positsiooni, samal ajal kui teised suuremad positsioonid on oma väärtust vähendanud.
*Hinnamuutuse periood: 01.09.2021 – 08.09.2022. Enefit Greeni puhul arvestatud aktsia märkimishinda 2,90 eurot.
LHV PIK-i kasutajad kasutavad aktiivselt ka süsteemi üht eelist pensionifondide ees - müüa väärtpabereid vabalt valitud hetkel. Alates eelmise aasta septembrist on LHV PIK-i kasutajad teinud keskmiselt iga müügitehingu kohta 2,7 ostutehingut, kuid kui mitte arvestada kahte esimest kuud, mil ostutehingute arv oli esmakordse raha laekumise tõttu ebatavaliselt suur ja tehti oma esimesi oste, on alates novembrikuust olnud see suhe keskmiselt 2,3x.
Kuna tehingute arvu alla on arvestatud ka igakuised automaatsed investeeringud, on ostutehingute arv oluliselt suurem müügitehingute arvust, kuid vastavad mahud eurodes mõõdetuna sarnanevad rohkem. Müükide puhul tuleb otsus kaalutletult läbi mõelda ja sageli sulgetakse ka kogu positsioon. Alates eelmise aasta novembrikuust ulatub LHV PIK-i kasutajate keskmine ostutehingu summa 543 euroni, samas kui müügitehinguid on tehtud keskmiselt 811 euro ulatuses. 2022. aasta augustiks olid kuu jooksul tehtud ostu-ja müügimahud langenud peaaegu samale tasemele ning vastav suhe on langenud juba kolmandat kuud järjest. Seega võib öelda, et LHV PIK-i kasutajad on praeguse turuolukorra suhtes üsnagi pessimistlikuks muutunud.
Koos igakuiste automaatsete investeeringutega, mida saab kokku kohaldada kuni kümnele väärtpaberile, teevad enamik LHV PIK-i kasutajaid vaid 1-5 ostutehingut kuus. 15% kasutajatest teevad 6-10 ostutehingut kuus ja iga 14. kasutaja teeb rohkem kui 10 ostutehingut. Müügitehingute jaotust vaadates nähtub, et koguni 24% kasutajatest teeb kuu jooksul vähemalt ühe müügitehingu, mis arvestades pensioniks kogumist kajastab üsnagi suurt tehinguaktiivsust. Ligi viiendik kasutajatest teevad kuu jooksul nii ostu- kui ka müügitehingu; 76% teevad aga ainult ostutehingu.
Kuigi LHV PIK-i kasutajad ei ole oma esimesel tegutsemisaastal tootlusega just hiilanud, tuleb arvestada ka seda, et PIK-ide avamine sattus ajale, mis turuindeksid olid just oma tippe saavutamas. Kogu käesoleva aasta on aga kõik laiapõhjalisemad aktsiaindeksid languses olnud ja arvestades, et LHV PIK-i portfellide keskmine volatiilsus on oluliselt suurem võrreldes võrdlusindeksitega, on PIK-ide langus ka järsem olnud. Kuna ajalooliselt on turud siiski suurema osa ajast tõusutrendis olnud, võiks eeldada, et LHV PIK-i portfellide keskmiselt kõrgem riskitase väljendub preemiana suuremas pikaajalises tootluses. Pensioniportfelli perspektiivist võiks ühte aastat pidada veel vägagi lühiajaliseks perspektiiviks, mille põhjal mingeid järeldusi kasutajate investeerimisoskustest teha ei saa.
Üldiselt näib keskmise LHV PIK-i kasutaja portfell üsnagi konservatiivne, koosnedes suuremal määral üksikaktsiatest, kuid sinna kõrvale ka indeksfondidest ja võlakirjadest. Ehkki kontol seisev raha teatavasti tootlust ei teeni, on PIK-i kasutajad küllaltki suurt rahalist puhvrit hoidnud läbi aasta. Augustikuu seisuga on kuiva püssirohu osakaal portfellides 26%, mis on käesoleva aasta kuu keskmisest (29%) siiski mõnevõrra madalam tase. Võib öelda, et LHV PIK-i kasutajad on potentsiaalseks turulanguseks hästi valmistunud, ehkki uue pullituru puhul võib liiga kõrge rahaline puhver portfelli kasvu veidi pidurdada.
86% LHV PIKi kasutajatest on aktiivsed ehk PIK on ühtlasi ka nende II samba aktiivne valik, kuhu suunatakse kogumispensioni igakuised sissemaksed. Arvestades, et LHV turuosa selliste aktiivsete PIK-de osas on septembri alguse seisuga 81% kõigist Eesti PIK-idest, annavad LHV PIK-i kasutajate aasta jooksul tehtud tegemised usaldusväärse ettekujutuse eestlaste investeerimisharjumustest üldisemalt.
Artikkel on informatiivse eesmärgiga ning ei ole vaadeldav investeerimisanalüüsina ega mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid. LHV ei vastuta teabe põhjal tehtud otsuste eest.
Investeerimine on seotud võimaluste ja riskidega, väärtpaberite turuväärtus võib nii kasvada kui ka kahaneda. Välisturgudel võivad tootlust mõjutada valuutakursside kõikumised.
Eelpool kajastatud väärtpaberite ja finantsindeksite eelmiste või tulevaste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluse kohta.
Tweet
