iStockphoto
Venemaa sissetung Ukrainasse on põhjustanud märkimisväärset kahju nii riigi taristule, ekspordisektorile kui ka majandusele üldiselt – kui veel 2022. aasta esimeses kvartalis piirdus Ukraina majandus aastases võrdluses 15%-lise vähenemisega, siis teises kvartalis ulatus langus 37%-ni. Arvestades lahingutegevuse aktiivsuse aeglustumist agressori poolt ja asjaolu, et paljud Ukraina sadamad on uuesti tööd alustanud, ootab Ukraina Rahvuspank taastumise märke juba 2023. aastaks. Millistele ettevõtetele selline positiivne stsenaarium aga kasuks võiks tulla ja kuidas olukorrast investorina kasu lõigata?
EPAM Systems (EPAM)
Sõja algusele ligi 58%-lise aktsia hinna langusega reageerinud EPAM Systems on üks maailma suurimaid konsultatsiooniteenuste pakkujaid ja tehnoloogilise eritarkvara tootjaid, kelle Ida-Euroopa riikidest teenitud tulud kokku moodustasid 2021. aastal ligi 168 miljonit dollarit ehk 4,5% kogutuludest. Ettevõttel on kliente teiste seas nii Venemaal, Valgevenes, Kasahstanis, Ukrainas ja Gruusias, mistõttu on ta geopoliitistele riskidele veelgi rohkem avatud.
Sõjapiirkonnas ja Venemaal ning Valgevenes asuvate põhivarade väärtus ulatus 2021. aasta lõpu seisuga kokku enam kui 72%ni kogu põhivarast, mis on põhjustanud ka nende varade väärtuses olulisi allahindlusi. Lisaks on ettevõttel Ukrainas palgal ligi 14 tuhat töötajat, moodustades kogu tööjõust olulise osa (ligi 25%) ja andes potentsiaalse tagasilöögi ettevõtte tootlikkusele.
Hoolimata keerulisest olukorrast alustas EPAM aastat üsnagi positiivselt, näidates esimeses kvartalis 50% tulude aastakasvu ning ületades analüütikute ootusi ligi 10%ga. Augusti alguses avaldati ka teise kvartali tulemused, mis kajastasid tulude osas 36%list aastakasvu, ehkki Ida-Euroopa piirkonna tulud vähenesid 47%. Muljetavaldav on ka see, et pärast olulisi varade allahindlusi suudab ettevõte kasumit teenida, olles säilitanud ka positiivse kasumlikkuse taseme. 1.6%line netokasumi marginaal oli ajaloolist taset arvestades küll nõrk, kuid järgnevates kvartalites oodatakse Ida-Euroopa turuolukorra paranemisega kasumlikkuse olulist tugevnemist.
EPAM Systemsi ettevaatav P/E suhtarv 2023. aastaks on 46,3x ning aktsia 13. septembri sulgemishind oli 431,4 dollarit.
PVH Group (PVH)
Teiste seas Tommy Hilfigeri, Calvin Kleini ja Heritage’i kaubamärke omav PVH Group on ülemaailmselt tegutsev rõivatootja, kelle oluline osa ärist paikneb ka Ukrainas ja Venemaal. Kahe riigi tulud moodustasid enne sõja algust ühtekokku ligi 3,6% aasta kogutuludest, kuid nüüd on sõjategevusega seotud riikides peatatud nii tootmis- kui turundustegevus. Lisaks äritegevuse peatamisele Ukrainas, Venemaal ja Valgevenes, võib sõjaolukorra pikenemine veelgi vähendada tarbijate kindlustunnet kogu Euroopas, mille mõju ettevõtte äritegevusele oleks juba oluliselt mastaapsem.
PVH Groupi üheks olulisemaks pikaajaliseks kasvuveduriks on suutlikkus kasvatada oma veebimüügi turuosa tema põhiturul Euroopas, mis pärast pandeemia puhkemist on tarbekaupade müüjate puhul eriti oluliseks väärtuseks osutunud.
Ettevõtte septembri alguses teatatud teise kvartali tulud näitasid Ukrainale hulgimüügi lõpetamise tõttu aastaga küll 8%list langust, kuid alates kolmandast kvartalist peaks ettevõtte hinnangul langus aeglustuma 4-5%ni. Tänu esimese kvartali tugevatele tulemustele peaks PVH Groupi kogu 2022. aasta tulud kasvama võrreldes 2021. aastaga siiski 1-2% võrra ning kiirenema järgnevatel perioodidel, kui Ukraina majandus taastub.
PVH Groupi ettevaatav P/E suhtarv 2023. aastaks on 7,6x ning aktsia 13. septembri sulgemishind oli 57,3 dollarit.
Prologis (PLD), W.P. Carey (WPC)
Maailma juhtivad kinnisvaraarendajad Prologis ja W.P. Carey küll otseselt Ukrainas ei tegutse, kuid Ida-Euroopas on neil märkimisväärne arv üürnikke. Ukraina sõda on nende kinnisvaraarendajate tegevust Ida-Euroopas suurel määral mõjutanud, kuna paljud sõjapõgenikud on liikunud naaberriikidesse – eriti Poolasse, kus tegutseb W.P.Carey üks olulisemaid tütarettevõtetteid – 26 kodutarvete kauplust haldav OBI Group. Samas peamiselt laohooneid väljaüürival Prologisel asub Poolas kolm kinnisvaraobjekti ning kogu Ida-Euroopas haldab ta 4,6 miljonit ruutmeetrit laopinda.
Teiselt poolt mõjutab sõja võimalik jätkumine ja seeläbi Ukraina majanduse veelgi suurem langus teiste Ida-Euroopa riikide majandust, põhjustades inflatsiooni ning tekitades kaubavahetuse ja tarneahelaga seotud probleeme.
Nii Prologis kui W.P. Carey on Ukraina sõja järgselt oma investeeringuid Poolasse aga oluliselt suurendanud, samas kui paljud teised konkurendid on riske koomale tõmmanud. Alles septembri alguses teatas W.P. Carey 13 miljoni dollari suurusest investeeringust ligi 54 tuhande ruutmeetri suurusesse büroohoonesse Poolas, mille ankurüürnikuks saab olema Nokia üks tütarettevõtetest.
Vaid päev varem tegi Prologis teatavaks, et on läbi oma European Properties II fondi omandanud kogunisti terve portfelli, mille investeeringute kogupindala ulatub 2,5 miljoni ruutmeetrini ja mis hõlmab nii Tšehhit, Poolat kui ka Slovakkiat. Eeldades, et tehingu aeg jäi selle aasta teise kvartali sisse, näib, et Prologis on ujunud julgelt turu suundumustele vastuvoolu, kuna suurenenud riskide tõttu näitasid Poola laosektori tehingumahud aastaga ligi 25% langust.
Tõsi, paljude rahvusvaheliselt tegutsevate ettevõtete puhul ei moodusta Euroopa arengumaad, sh Ukraina, nende tuludest kuigi suurt osa, kuid absoluutarvudes võivad summad ulatuda sadade miljonite dollariteni. Realiseerunud riskidest oldi teadlikud juba enne sõja algust, mistõttu paljud ettevõtted on Ida-Euroopa piirkonda täielikult vältinud.
Siiski on Ida-Euroopa riikide majandus kogu Euroopast palju kiiremini kasvav – kui Ida-Euroopa riikide majandus on viimasel 21 aastal kasvanud keskmiselt 3,4% aastas, siis arenenud Lääne-Euroopas on piirdunud aastakasv keskmiselt 1,3ga ja Euroopas tervikuna 1,8%ga. Ukraina majanduskasv on aastatel 2000-2021 olnud keskmiselt 2,4%, jäädes veidi alla piirkonna keskmisele 2015. aastal aset leidnud Krimmi annekteerimise tõttu.
Allikas: IMF
Kuigi tulevikku vaadates sõltub Ukraina majanduse taastumine sõjaolukorra arengust, on see ettevõtete investeeringuid ja tegevusi arvestades jätkuvalt atraktiivne turg. IMF-i hinnangutel peaks Ida-Euroopa riikide majanduskasv 2023. aastani Ukraina sõja tõttu alla jääma Euroopa keskmisele, kuid juba alates 2024. aastast jätkub tavapärane trend, kus Ida-Euroopa majandus kasvab kiiremini. Seda muidugi juhul, kui sõjale suudetakse lähiajal joon alla tõmmata ja Ukraina oma riiki uuesti üles ehitama hakata.
Artikkel on informatiivse eesmärgiga ning ei ole vaadeldav investeerimisanalüüsina ega mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid. LHV ei vastuta teabe põhjal tehtud otsuste eest.
Investeerimine on seotud võimaluste ja riskidega, väärtpaberite turuväärtus võib nii kasvada kui ka kahaneda. Välisturgudel võivad tootlust mõjutada valuutakursside kõikumised.
Eelpool kajastatud väärtpaberite ja finantsindeksite eelmiste või tulevaste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluse kohta.
Tweet
