iStockphoto
USA keskpanga intressiotsused on sel aastal, eriti käesolevas ja tõenäoliselt ka neljandas kvartalis, üks suurima mõjuga tegureid investorite meelestatuses turu suhtes. Ka teised suuremad majandused, sh Euroopa riigid, on intresse sel aastal jõuliselt tõstnud, mis turuosalistele ei ole sugugi meeltmööda olnud. Kuigi teoreetiliselt tähendavad kõrgemad intressimäärad ettevõtete jaoks suuremaid kulusid, vähendades kokkuvõttes ka kasumirida, näitab ajalugu, et pikemas perspektiivis on USA keskpank oma intressitõstetega aktsiahindu suutnud üsna vähe mõjutada, ehkki varaklasside lõikes on neil perioodidel võidutsenud üks kindel varaklass.
Alates 1990ndatest on Föderaalreserv pärast mõningast madalseisu alustanud intresside tõstmist viiel korral, kui arvestada sisse ka käimasolev intressitõstete periood. Ehkki neist enamike puhul ei ole laiapõhjalistel aktsiaindeksitel tõepoolest hästi läinud, saavutades sageli negatiivse reaaltootluse, siis leidub ka sektoreid ja teisi börsil kaubeldavaid varaklasse, mis on suutnud märkimisväärset tootlust näidata. Neist olulisemana võiks välja tuua nafta ja ka kogu energiasektori, samas kui mõnel üksikul perioodil on ka kuld suutnud oma säravamat poolt näidata.
12.1993 – 04.1995
1990ndate esimeses pooles ajendas USA keskpanka intressimäärasid tõstma enam kui 4%ni kiirenenud inflatsioon. Kuigi otsus keskpanga poolt oli tehtud juba 1993. aasta juuniks, toimus esimene intressitõste 6 kuud hiljem, 3% juurest 3,25%ni; seni olid intressimäärad languses juba alates 1991. aastal toimunud kriisist. Vaadates aktsiahindade liikumist esimese intressitõste järgselt, pöördus nii S&P 500 ja tehnoloogiaettevõtteid koondav Nasdaq Composite küll lühiajalisse langusse, kuid kogu intressimäärade tõstmise perioodi vältel nende väärtus siiski kasvas. Intressimäärasid tõsteti järk-järgult kuni 1995. aasta keskpaigani, saavutades tippmargi 6% juures.
01.1999 – 06.2000
Sajandivahetuse intressimäärade tõus sai alguse 1999. aasta jaanuaris 4% lähedalt ning kestis kuni järgneva aasta juunini, saavutades 6-7%lise taseme. Samal ajal näitasid tugevat tõusu ka aktsiaturud, eriti tehnoloogiasektor, mis 2000. aastal kulmineerus mulli lõhkemisega. Ajalooliselt keskmisest paremat tootlust näitas intressitõstete perioodil ka S&P 500 indeks ning finants- ja energiasektori aktsiad, ehkki kuld pidi leppima nullilähedase tõusumääraga.
06.2004 – 07.2006
2000ndate keskpaik on üks ulatuslikumaid intressimäärade tõstete perioode, mil intresse tõsteti 2004. aasta 1% juurest ligi 5%ni 2006. aastal. Enam kui kahe aasta pikkuse perioodi vältel näitasid taas nii finants-, energia- ja tehnoloogiasektor positiivset tootlust, ehkki eriti erakordne oli periood energiasektori ja nafta jaoks. Tasub ka mainida, et 2005. aastal tõusid USA tarbijahinnad aastases võrdluses 3,4% võrra, mis oli kiireim inflatsioon alates 1991. aastast. See tähendas soodsat keskkonda eelkõige energiaettevõtetele ning naftale.
11.2015 – 01.2019
Viimast intresside tõstmist enne praegust alustati 2015. aasta lõpu nullilähedaselt tasemelt ning oli üks kauem kestvamaid. Ligi kolme aasta jooksul tõsteti intresse kokku üheksal korral, keskmiselt 0,25% võrra, mis andis 2019. aastal lõplikuks intressimääraks 2,40%. Muude ebasoodsate tegurite tõttu kujunes energiasektori kogutootlus perioodi kokkuvõttes küll negatiivseks, olles 2018. aastal koguni kõige kehvema tootlusega S&P 500 sektor, kuid üldiselt näitasid aktsiaturud tugevat tõusu. Ka Brenti toornafta ja kuld suutsid märkimisväärset tootlust näidata. Alates intresside tõstmise hetkest kuni 2018. aastani saavutas parima tootluse aga finantssektor, saades kasu hoiuste eest makstavate intresside ja väljaantud laenude vahelisest suuremast hinnavahest.
03.2022 – …
Arvestades, et käesoleva aasta märtsis alustas FED intressimäärade tõstmist samuti nulltaseme lähedalt ning praeguseks on see kõigest viie istungiga jõudnud 3%-ni, on tegemist agressiivseima intressitõstete perioodiga alates 1980ndatest, kui USA keskpanka juhtis Paul Volcker. See õigustab mõnevõrra ka agressiivsemat reageeringut turuosaliste poolt. Samal ajal on ka inflatsioon saavutanud viimase 40 aasta kõrgeima taseme, mis hiljutistest intressitõstetest hoolimata ei ole USA-s viimastel kuudel olulisi aeglustumise märke näidanud.
Sellest hoolimata loodab USA keskpank, et kõrgeim intressimäärade tase saavutatakse 2023. aastal 4,6% juures, mis peaks olema piisav, et inflatsioon alla tuua mõõduka 2% taseme juurde. Vaadates pikemat plaani, nähakse 2024. ja 2025. aastatel intressimäärade langust vastavalt 3,9%ni ja 2,9%ni, mis ajaloolise keskmisega võrreldes on jätkuvalt väga madal tase.
Artikkel on informatiivse eesmärgiga ning ei ole vaadeldav investeerimisanalüüsina ega mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid. LHV ei vastuta teabe põhjal tehtud otsuste eest.
Investeerimine on seotud võimaluste ja riskidega, väärtpaberite turuväärtus võib nii kasvada kui ka kahaneda. Välisturgudel võivad tootlust mõjutada valuutakursside kõikumised.
Eelpool kajastatud väärtpaberite ja finantsindeksite eelmiste või tulevaste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluse kohta.
Tweet
