Sõja riskid Baltikumi börsiettevõtetele püsivad

Ettevõte

Risk

Õiglase väärtuse vahemik, EUR

18.10 sulgemishind, EUR

Hinnamuutus
24.02 – 18.10

Silvano Fashion Group

4,0

1,29 – 1,43

0,90

−48,1%

Silvano viimase viie aasta keskmine müük Venemaalt, Valgevenest ja Ukrainast moodustab vastavalt 57,6%, 27,8% ja 3,5%, ehkki praeguseks on tulud Ukrainast teadmata ajani peatunud. Arvestades kiiret inflatsiooni ja asjaolu, et ettevõttel võib olla probleeme sõjategevuses osalevate riikide valuutade vahetamisega eurodesse, on üsna tõenäoline, et ettevõte kasumid on surve all veel mõnda aega. Samuti võib esineda tarneahela probleeme, eriti mis puudutab Valgevenes asuvat tootmistehast. Peamiseks riskiteguriks Silvano puhul on Vene rubla ja Valgevene rubla nõrgenemine euro suhtes, kahjustades ettevõtte tulemusi eelseisval talvel.

Tallinna Sadam

4,0

Ülevaatamisel

1,38

−22,8%

Tallinna Sadamat ohustavad eelkõige Venemaa ja Valgevene vastu suunatud kaubandussanktsioonid. 2021. aastal moodustas Venemaale ja Valgevenesse suunduv kaubatransiit kokku peaaegu 40% kogu ettevõtte veomahust. Juhul kui nende riikide suhtes kehtestataks täiemahuline kaubandusembargo koos Venemaa lipu all sõitvate laevade sissesõidu keeluga Eesti sadamatesse, võib TSM meie hinnangul kaotada kuni 10 miljonit eurot kaubatulu aastas.

Nordecon

4,0

0,98 – 1,08

0,78

−25,1%

2021. aasta lõpu seisuga asub Nordeconil 8,5 miljoni euro ulatuses investeerimisobjekte Ukrainas ning riigi tulud moodustavad 1-2% ettevõtte kogutuludest. Samuti puudutavad Nordeconi ehitusmaterjalide kättesaadavusega seotud riskid, nende kiire hinnatõus ning ebakindlust valmistab sektoris valitsev tööjõupuudus.

HansaMatrix

4,0

15,00 – 16,40

6,82

−16,8%

Läti tehnoloogia- ja elektroonikasektoris tegutsev HansaMatrixil küll kliendid Venemaalt, Ukrainast ja Valgevenest puuduvad, kuid tema tarneahel on Venemaaga siiski seotud. Senist raudtee kaudu tarnimist on võimalik asendada lennukite või laevadega, ehkki see tõstab transpordikulusid. Üheks oluliseks riskiks on ka pallaadiumi ja neooni puudujääk Ukrainas ja Venemaal, mis võib süvendada juba niigi suurt pooljuhtide puudujääki. Teisalt suurendab energiahindade tõus ettevõtte tootmiskulusid ja vähendab tarbijate ostujõudu, mõjudes negatiivselt ettevõtte kasumlikkusele. Positiivse poole pealt on investorite turumeeleolu Ühendriikides mõnevõrra optimistlikum kui Euroopas, mis peaks tõstma tõenäosust, et HansaMatrixi sidusettevõtte LightSpace’i kaasab oma peatselt saabuva IPO-ga soovitud mahus kapitali.

Novaturas

4,0

Ülevaatamisel

2,72

−28,0%

Novaturase peamine turg hõlmab Läänemere piirkonda, mistõttu ida pool valitsevad pinged ja nendega seotud sanktsioonid talle suurt mõju ei avalda. Ettevõte on küll peatanud bussireisid Ukrainasse ja Valgevenesse, ehkki selle mõju on üsna väike (2019. aastal moodustasid bussireisid 2% ettevõtte kogutuludest). Lennupiletite hinnad on mõnevõrra tõusnud, kuna lennudistants on seoses Ukraina piiride vältimisega samuti pikenenud. Kõrgemad hinnad ja inflatsioonisurve vähendavad inimeste valmidust reisida – ettevõtte juhtkonna teatel on pärast sõja puhkemist uute broneeringute arv langenud peaaegu poole võrra ning välditakse kaua aega etteulatuvate broneeringute tegemist. Kasumlikkuse taastamiseks peaks Novaturas kütuse kallinemise tõttu jätkama hindade tõstmist, ehkki see vähendaks veelgi klientide ostujõudu ja reisimise aktiivsust.

Merko Ehitus

3,5

16,40 – 18,10

13,20

−17,6%

Toorainete, eelkõige metallide hinnatõus ja defitsiit ning alltöövõtjate lepingutest taganemine on peamised Merko äritegevust kahjustavad riskid. On ebaselge, millist mõju avaldab sõjaolukord elu- ja ärikinnisvara nõudlusele, kuid tõenäoliselt jätkub ebakõla pakkumise ja nõudluse vahel, eriti kui tarneahela probleemid jätkuvad.

Tallink Grupp

3,0

Ülevaatamisel

0,47

−22,7%

Tallink Grupp tunneb sõja tugevat mõju ennekõike järsult tõusnud kütusehindades, mis võib kaasa tuua ka piletihindade edasise tõusu ja väiksema nõudluse kruiisiteenuste järele. Teine negatiivne pool on see, et sõda võib vähendada inimeste reisimisvalmidust ka lähiriikidesse. Võimalikud kaubandussanktsioonid võivad samuti vähendada ro-ro kaubaveo mahte laevade pardal.

Hepsor AS

3,0

14,00 – 15,20

9,50

−26,4%

Hepsor on sõja otseste riskide, sh sanktsioonide eest üsna hästi kaitstud, kuid avatud on ta mitmetele teistele riskiteguritele. Olulisemad neist on kasvavad ehitushinnad, ettevõtete ja tarbijate usalduse halvenemine Eestis ja Lätis, intressimäärade tõus ning võimalik nõudluse langus nii äri- kui ka elamukinnisvara järele.

Harju Elekter

3,0

Ülevaatamisel

5,55

−20,7%

Harju Elektri peamised turud asuvad Baltikumis ja Põhjamaades ning otsene kokkupuude Ukraina ja Venemaaga seetõttu puudub. Mõningast negatiivset mõju äritegevusele võib avaldada aga majandusolukorra üldine halvenemine, samuti energia- ja toorainehindade tõus ning tarneahelaprobleemid.

Madara Cosmetics

3,0

19,50 – 21,60

18,50

−29,4%

Looduskosmeetika tootja Madara on Venemaale, Valgevenesse ja Ukrainasse ekspordi peatanud, kuid nende turgude mõju ettevõtte tegevusele on marginaalne, moodustades kokku vähem kui 1% müügist. Madara tarneahel toimib probleemideta, kuna see asub sõjategevusega seotud riigipiiridest väljaspool. Tõenäoliselt kajastub Madara müügis aga surve all olev tarbijate ostujõud, mille on põhjustanud hinnatõus. Isikuhooldevahendid kui esmatarbekaubad on siiski varem näidanud kriiside suhtes head vastupidavust ning inimesed vajavad neid sõltumata majandusolukorrast. Madara elektritarbimine tootmistegevuses on üsna väike, mistõttu kõrged energiahinnad kasumlikkusele olulist mõju ei avalda.

Siauliu bankas

2,5

0,64 – 0,68

0,56

−21,7%

Leedu panga Siauliu bankase tegevust mõjutavad negatiivselt ennekõike need ärikliendid, kelle tegevuses on tihedalt Ukrainaga seotud. Teiste klientide kindlustunnet võivad mõjutada tooraine- ja energiahindade tõus ja tarneahelaprobleemid, kuid üldiselt sõda ja sellega seotud sanktsioonid ettevõtte tegevusele olulist mõju ei avalda.

Linda Nektar

2,5

6,50 – 7,00

8,00

+3,2%

Linda Nektaril otsene kokkupuude sanktsioonide all olevate riikidega puudub, ehkki tema peamine klient, Olvi Group, on Venemaa ja Valgevenega tihedalt seotud. Olvil on Valgevenes tütarettevõte, mis moodustas 2021. aastal umbes veerandi tema tegevusest, samas kui Venemaa on Olvi jaoks üks olulisemaid eksporditurge. Praeguseks on eksport Venemaale küll peatatud ning vaikselt eemaldutakse ka Valgevene turult. Selle tulemusena võib Olvi oma siidrite ja long-drinkite tootmismahte vähendada, mis võib viia Linda tellimuste vähenemiseni.

Baltic Horizon Fund

2,5

Ülevaatamisel

0,73

−26,0%

Sõja mõju avaldub kinnisvarafondile Batlic Horizon Fund pigem kaudselt, kuigi lähitulevikus ei saa vältida kaudset negatiivset mõju uutele arendus- ja renoveerimisprojektidele ja nende õigeaegsele valmimisele, mida põhjustab ehitusmaterjalide hinnatõu ja tarnepiirangute koosmõju. Fondi rentikud on aga mõjutatud ettevõtte- ja tarbijakindluse halvenemisest.

Tallinna Kaubamaja Grupp

2,0

Ülevaatamisel

9,38

−16,6%

Tallinna Kaubamaja Gruppi mõjutavad samuti pigem sõja kaudsed tegurid, ennekõike kõrgem inflatsioonitase, tarbijate usalduse halvenemine, reaalpalkade vähenemine ning potentsiaalselt madalam nõudlus autokaupade ja toodete järele kaubamajade segmendis. Sellest tulenevalt on ärikasumi marginaal mõnevõrra surve all.

Klaipedos Nafta

2,0

0,45-0,55

0,22

−26,7%

Kuigi Leedu on gaasiimpordi Venemaalt täies ulatuses peatanud, ei kahjusta see tõenäoliselt Klaipedose äritegevust oluliselt, kuna Balti riigid on maagaasi importimiseks leidnud alternatiive. Seda kinnitavad ka Leedu maagaasi ülekandevõrgu süsteemioperaatori Amber Gridi andmed. KNFi naftaterminalide kaudu käideldavate naftatoodete mahud on tugevalt kasvanud, peamiselt tänu rafineerimistehaste suuremale nõudlusele.

Eften Real Estate Fund III

2,0

21,80 – 23,20

19,35

−14,8%

Sõja riskid Eften Real Estate Fund III puhul võivad avalduda nii üürnike kindlustunde ja usalduse halvenemises, samuti Balti kinnisvara võimalikus hinnalanguses. Ehitusmaterjalide hinnatõus ja tarneprobleemid võivad aga põhjustada seisakuid fondi uute arendusprojektide ehitusgraafikutes (hooldekodud).

Apranga

2,0

2,35 – 2,55

1,82

−8,3%

Kuna ettevõtte tegevus toimub üksnes Balti regioonis, siis sõjategevus Ukrainas otsest mõju küll Apranga äritegevusele ja tarneahelale ei avalda, kuid mõningast mõju võib avaldada ELi ja Venemaa halvenenud majanduskoostöö, samuti vastusanktsioonid. Sõjategevusest tingitud tooraine- ja energiahindade järsk tõus survestab tarbijate ostujõudu, mis tõenäoliselt kajastub ka Apranga müügis, eriti mis puudutab kallimapoolse tootevalikuga segmente.

Coop Pank

2,0

1,45 – 1,55

2,21

−18,4%

Coop Pank tegutseb üksnes Eestis, mistõttu puudub tal otsene kokkupuude sõjalises konfliktis olevate riikidega. Siiski võivad mõnele Coopi kliendile mõju avaldada kehtestatud kaubandussanktsioonid, kiiresti tõusvad tooraine- ja energiahinnad ning tarneahela probleemid. Laenukahjumite suurenemine on tõenäoline juhul, kui Eesti majandust tabaks märkimisväärne langus.

TextMagic

2,0

8,00 – 9,00

7,25

−10,5%

Tekstisõnumiteenuseid pakkuva TextMagicu peamisteks turgudeks on USA, Ühendkuningriik ja ELi riigid ning sõda tema müügitegevust ei mõjuta. Siiski töötab märkimisväärne osa kontserni tarkvaraarendajatest Venemaal Novosibirskis ja Omskis ning mõned meeskonnaliikmed asuvad ka Ukrainas. Kuigi ettevõte tõenäoliselt jätkab koostööd oma Venemaa töötajatega, võib see tekitada vastumeelsust ettevõtte klientide ja partnerite seas.

Tallinna Vesi

1,5

10,50 – 11,50

12,68

−8,4%

Ettevõtte põhisegment on sõja otsestest mõjudest üsna hästi kaitstud, kuid kaudselt avaldavad negatiivset mõju energia ja kemikaalide kõrgemad hinnad. Ehitusmaterjalide hinnatõus ja puudujääk mõjutab aga ettevõtte ehitusteenuste segmenti, mis kogutuludest aga olulist osa ei moodusta.

Auga group

1,5

0,61 – 0,71

0,39

−12,6%

Ehkki Venemaa ja Valgevene olid varem ühed Auga eksporditurud, moodustasid need väga väikese osa ettevõtte müügist (alla 1%) ning nüüdseks on toodete tarnimine sinna lõpetatud. Auga peamised turud on praegu EL, USA ja Jaapan. Auga groupi ei mõjuta ka väetiste massiline hinnatõus, kuid naftahindade tõus siiski mõningast mõju avaldab. Sõltuvust naftahinnast on Auga aga vähendanud juba enne sõja algust, liikudes üha rohkem biometaanil töötavate traktorite ja tehaste kasutamise suunas. Kuna põllusaaduste eksport on kahest peamisest ekspordiriigist – Ukrainast ja Venemaalt praegu piiratud ning teravilja hind on märkimisväärselt tõusnud, tuleb tänavune saagikoristuse aeg Augale tõenäoliselt üsnagi kasumlik.