Alates 2021. aasta viimasest kvartalist on maailma suurimad aktsia- ja võlakirjaindeksid olnud langustrendil. Negatiivseks jäid tootlused ka septembris, mil USA viiesaja suurima ettevõte väärtust järgiv indeks S&P 500 langes eurodes mõõdetuna 6,9%. Jaapani suurettevõtteid koondav Nikkei odavnes 9,1% ja Euroopa ettevõtteid koondav EuroStoxx 50 indeks 5,6%. Aasta algusest on Euroopa ja USA suurfirmad kaotanud oma väärtusest eurodes mõõdetuna vastavalt 21% ja 12,5%.
Kui minevikus otsisid investorid aktsiaturgude languse eest kaitset võlakirjadesse investeerides, siis viimasel aastal on see strateegia olnud võrreldav vihma käest räästa alla liikumisega: võlakirjaindeksid on intressimäärade tõusu ajal odavnenud isegi rohkem kui aktsiaindeksid.
Nõudluse ja pakkumise tasakaalutus
Kui 2020. aastal seiskas koroonaviirus korraks majanduse ning kaupade ja teenuste pakkumine vähenes, siis reageerisid valitsused sellele toetusskeemidega, mis aitasid nõudlust üleval hoida. Ka keskpangad tahtsid omalt poolt midagi ära teha ja suunasid majandusse lisalikviidsust, et hoida meeleolu üleval.
Nõudlus taastus ja suisa kasvas, kuid pakkumist valitsuste ja keskpankade meetmed suurt ei mõjutanud. Vaatamata sellele, et inflatsioon hakkas ennast ilmutama 2021. aasta kevadel, jätkasid keskpangad lisaraha ringlusse pumpamist nii USA-s kui ka Euroopas seni, kuni inflatsioonitempo ületas tänavu nende enda seatud 2% suurust eesmärki rohkem kui kolm korda. See tähendas rohkem kui 6% hinnakasvu aastas. Reageeriti alles siis, ent oli juba liiga hilja. 24. veebruaril Venemaa alustatud sõda Ukrainas lõi veel omakorda tarbimisahelad segamini ning tõstis nafta ja gaasi hinda, mis hakkasid lisaks pärssima tootmist ehk pakkumist.
Keskpankurid uskusid aastaid, et suudavad inflatsiooniootusi kontrollida lihtsalt lubadusega, et nad hoiavad hinnakasvu kontrolli all, kuid sõnadest üksi enam ei piisa. Tõenäoliselt on see niinimetatud inflatsiooni ootuste juhtimise teooria olnud algusest peale poolteaduslik soovmõtlemine. Nüüd tuleb nõudluse jahutamiseks tõsta raha hinda päriselt. Selle eesmärk on piirata tarbimist ning taastada nõudluse ja pakkumise tasakaal, sest pakkumist on keeruline kiiresti suurendada.
Kallim laenuraha toob järgmised probleemid
Majandus on kompleksne masinavärk, mida hoiab käimas raharinglus, ja kõige tähtsam hind selles süsteemis on raha hind ehk intressimäär. On suur vahe, kas intressimäär on 0%, 2% või 5%. Kui kümneaastase riskivaba võlakirja intressimäär tõuseb 2 protsendipunkti võrra, siis langeb sellise võlakirja väärtus ümmarguselt 20% võrra. Kui intressimäär tõuseb aga 5% võrra, siis kahaneks võlakirja hind poole võrra.
Ajal, mil raha hind on väga madal ja laenu jagatakse peaaegu et tasuta, kulutatakse ja investeeritakse ka hooletult. Selle tagajärjel on nii valitsuste, ettevõtete kui ka eraisikute võlakoormus viimase kümne aastaga kõikjal maailmas märkimisväärselt kasvanud. Nüüd, mil rahale on taas tekkinud hind, tuleb võetud võlgade eest maksta järjest kõrgemat intressi olukorras, kus võlaga soetatud vara hind intressimäärade tõustes kahaneb. Mida rohkem on majanduses võlaraha, seda tundlikum on ta intressimäärade muutuse suhtes.
Seitsmekümnendatel ja kaheksakümnendate alguses oli Ameerika Ühendriikides praeguse ajaga sarnane kiire hinnakasvu periood, mil inflatsioonitempo küündis üle 13% (1979). Et peatada hinnakasvuspiraal, tõstis tolleaegne Paul Volckeri juhitud keskpank intressimäärad korraks lausa 20%-ni. See viis majanduse 1980. aastal 0,3%-sse langusse, kuid edasi aeglustus nii inflatsioonitempo kui ka alanesid intressimäärad kiiresti.
Ma kahtlustan, et praeguse kõrge laenukoormuse all ägav majandus pöördub langusesse enne, kui intressimäärad kerkivad 4%-ni. Loomulikult sõltub palju ka sellest, mida teevad valitsused, st kui lahkelt ja kellele nad jagavad toetusi. Siiski hakkavad tõusvad intressimäärad valitsusi distsiplineerima ning sunnivad neid valima, keda-mida toetada ja kellelt korjata rohkem makse.
Kaitseme ja kasvatame pensionivara
Intressimäärade tõustes langevad kõigi võlakirjade hinnad – mõni rohkem, mõni vähem –, aga aktsiaturgudel on võimalik leida ka keerulises majanduskeskkonnas ettevõtteid, kes suudavad suurendada nii käivet kui ka kasumit ja mille aktsiate väärtus tänu sellele kasvab. See eeldab, et ettevõtteid üldse analüüsitakse, nende tegevust ja strateegiat püütakse mõista ning üldse otsitakse kassavoo ja kasumi võimalikku kasvu.
Loomulikult tõstab keeruline majanduskeskkond kõikide ettevõtete diskontomäära, millega hinnatakse tulevasi kassavooge ja tuuakse neid tänasesse päeva. Sellest hoolimata on võimalik leida projekte, mille väärtus kasvab tõenäoliselt ka siis, kui inflatsioon püsib kiire ja intressimäärad tõusevad. Siit leiad huvitava intervjuu tuntud fondijuhiga, kes teenis selle aasta esimese üheksa kuuga 17,7% tootlust, otsides eelkõige väärtusaktsiaid.
Ehkki suuremad väärtpaberiturud on tänavu kaotanud umbes viiendiku oma väärtusest, on LHV pensionifondid suutnud oma osakuomanike vara kaitsta. Vaata tootlusi siit.
LHV pensionifondid on alati otsinud investeeringuid, mille väärtus põhineb esmajoones nende pakutaval kassavool, mitte nii väga spekulatiivsel huvil nende investeeringute vastu. Ajal, mil võlakirjade hinnad on langenud, on tootlus, mida on võimalik teenida nende lunastamiskuupäevani hoides, tõusnud tasemeni, mis võib ületada isegi aktsiate oodatava tootluse.
Majanduskeskkond on keeruline ja muutub lähiajal tõenäoliselt veelgi karmimaks enne, kui hakkab paranema, ent siiski on võimalik leida investeeringuid, mis aitavad pensionifondide vara hoida ja kasvatada. Keerulised ajad nõuavad tavalisest suuremat ettevaatlikust, pakkudes teisalt ka tavalisest suuremaid võimalusi.
LHV pensionifonde valitseb AS LHV Varahaldus. Fondide osakute väärtused võivad nii kasvada kui kahaneda ja fondide eelmiste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluste kohta. Fondi investeeritud rahasumma väärtuse säilimine ei ole garanteeritud. Tutvu LHV pensionifondide prospekti ja põhiteabe dokumentidega lhv.ee ja pea nõu asjatundjaga.
Tweet
