Üle 100 miljoni albumi müünud Coldplay on üks maailma tuntumaid bände, kelle repertuaari kuulsamad hitid on Fix You, Viva La Vida, Paradise, Something Just Like This, The Scientist, A Sky Full of Stars, Magic ja muidugi üks mu isiklikke lemmikuid Yellow. Coldplay’l oli väga edukas maailmaturnee aastail 2016-2017 ja hetkel on käsil teine kõikvõimalikke rekordeid purustav tuur, kus 2022-2023 aastate jooksul antakse üle maailma kokku 107 kontserti. Maailmaturneele anti avapauk 18. märtsil Costa Ricas ja seda konkreetsel rohelisel põhjusel – nimelt tegu on riigiga, mis saab 99% oma elektrienergiast taastuvatest allikatest. Coldplay jaoks on roheteemad niivõrd hingelähedased, et bändi võiks juba peaaegu Greenplay’ks ümber nimetada. 28. oktoobril Argentiinas Buenos Aireses antud kontserti kanti üle ka väga paljude riikide kinodes – sealhulgas Eestis – ning ülekanne algas südantsoojendava rohevideoga, mis näitab, et nende teemade osas on neil tõsi taga.
Coldplay’l on erakordselt suur audients üle maailma. Nende sõnum jätkusuutlikkusest jõuab miljoniteni ja neil on eraldi roheline koduleht selgitamaks, mida nad oma maailmaturnee käigus teistmoodi teevad. Võrreldes 6 aastat tagasi toimunud turneega soovivad nad oma CO2 jalajälge vähendada 50% võrra. Tuuril kasutatakse võimalusel vaid taastuvat energiat, staadionitele on paigutatud elektrit genereerivad tantsupõrandad ja jalgrattad, staadionite taha päikesepaneelid, Nestest ostetakse biokütust lennusõitude ja tehnika jaoks, publiku käepaelad on tehtud 100% kompostitavast taimepõhistest materjalidest ning need kogutakse ürituste lõpus kokku ja taaskasutatakse järgmistel kontsertidel. Isegi ilutulestik ja kahuritest lastavad paberkonfetid on läbinud uuenduskuuri, et olla vähem saastavam ja orgaaniliselt lagunev. Ja lõpetuseks, 10% bändi kogu sissetulekust läheb spetsiaalsesse fondi, mida kasutatakse maailma eri rohe-eesmärkide saavutamiseks.
Rohefondide juhina on see muusika mu kõrvadele. Igaüks saab anda oma panuse, et tulevik oleks jätkusuutlikum. Rohelise pensionifondiga anname ka meie oma panuse.
Oktoobri tulemus +1,0%
Oktoobri esimeses pooles liikusid maailma börsiindeksid selle aasta uutele põhjadele, kuid kuu teisel poolel liikusid turud taas ülespoole. Turuosalised on hakanud vaikselt kohanema uue reaalsusega, kus nullintresside ajastu on läbi ning ees ootavad kallima raha hinnaga aastad. Kuigi viimase aasta veresaun börsidel on jahutanud möödunud ja ülemöödunud aasta optimismilainet ka rohesektoris, on meil võrreldes paljude börsiindeksite või suurte tehnoloogiaaktsiatega läinud tegelikult isegi täitsa hästi. Kõige valusamalt on kärpekirves tabanud indeksite suuri ettevõtteid tehnoloogiasektorist: näiteks Meta (Facebook) aktsia on aasta algusest kukkunud –72%, Netflix –52%, Amazon –39% ja Alphabet –35%. Neid ettevõtteid meie rohefondides aga ei ole.
LHV rohefondide oktoobrikuu tootlus oli II samba fondil +1,0% ja III samba fondil +0,9%. Oktoobris me oma investeerimispositsioonides muudatusi ei teinud. Analüüsisime ettevõtete 3. kvartali tulemusi ja tõdesime, et järgnevate kvartalite väljavaade kipub üldiselt olema igal pool hägus, kuid maailma rohetrendi tugevust arvestades meie portfelliettevõtete jaoks pikas plaanis siiski optimistlik. Oktoobri lõpu seisuga oli LHV Rohelisel Pensionifondil kokku 42 investeeringut. 26% fondist oli investeeritud taastuvenergiasse, 23% akutehnoloogiasse, 16% elektrifitseerimisse, 15% ringmajandusse, 7% vesinikutehnoloogiasse, 6% metsa- ja põllumajandusse, 5% energiatõhususse ning 2% oli rahas.
Tulevikutehnoloogiad
Elektri abil saab vee molekule lagundada vesinikuks ja hapnikuks – seda protsessi nimetatakse elektrolüüsiks. Kui vette juhitav elekter tuleb taastuvenergiast – nt tuulikud, päikesepaneelid, hüdroenergia jms –, siis on võimalik sel moel toota rohelist vesinikku ning seda puhast energiat veeldatud kujul transportida üle maailma nagu tehakse veeldatud maagaasiga. 1937. aasta Hindenburgi zeppelini plahvatus on vesinikutööstust aastakümneid kollitanud, kuid tänaseks oleme massiivselt edasi arenenud tehnoloogia tõttu jõudnud punkti, mille tulevik on väga paljulubav. Euroopas ja USAs on juba vastu võetud seadused, millega investeeritakse vesiniku tööstusharu ülesehitamisse järgmise 10 aasta jooksul miljardeid.
See on ka üks suur põhjus, miks ligi kümnendik meie rohefondide portfellidest on täna just vesinikutehnoloogiasse investeeritud. Bloomberg prognoosib, et elektrolüüsi mahud kasvavad 2022. aasta 2 GW pealt järgmisel aastal 5 GW ja ülejärgmisel aastal 11 GW peale. Aastaks 2025 peaksime jõudma juba 21 GWni ja aastaks 2030 242 GWni. Täna oleme selle tulevikutehnoloogia kasvukõvera täiesti alguses.
Joel Kukemelk
Fondijuht
LHV pensionifonde valitseb AS LHV Varahaldus. Fondide osakute väärtused võivad nii kasvada kui kahaneda ja fondide eelmiste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluste kohta. Fondi investeeritud rahasumma väärtuse säilimine ei ole garanteeritud. Tutvu LHV pensionifondide prospekti ja põhiteabe dokumentidega lhv.ee ja pea nõu asjatundjaga. Pensionifondi Roheline viimase 12-kuulise perioodi (31.10.2021-31.10.2022) tootlus on -21,62%. Pensionifondi Roheline Pluss viimase 12-kuulise perioodi (31.10.2021-31.10.2022) tootlus on -21,36%.
Tweet
