Autor: Maksym Kaharlytskyi
Septembris suurenes kaubaeksport aastavõrdluses 14% ning kolmandas kvartalis tervikuna 16%. Enim panustas ekspordi suurenemisse mineraalsete toodete väljaveo kasv. Puidu- ja metallisektori käekäik on viimastel kuudel olnud tagasihoidlikum, nende asemel on suurema rolli haaranud toidukaupu ning masinaid ja seadmeid eksportivad ettevõtted. Suurema kodumaise lisandväärtusega kaupade ehk alusekspordi kasv on olnud veidi kiirem ulatudes septembris 24% juurde ning kolmandas kvartalis tervikuna koguni 34%ni.
Kuigi käibenumbrid on kenasti suurenenud on sisuliselt kogu kasv tulnud kallinenud ekspordihindadest. Kolmandas kvartalis olid ekspordihinnad ligikaudu 25% kõrgemad kui aasta varem, mis tähendab et püsihindades mõõdetuna vähenes Eesti kaubaekspordi maht samal perioodil peaaegu 10%. Käesoleva aasta üheksast esimesest kuust on ekspordi maht aastavõrdluses kasvanud vaid kolmel korral – jaanuaris, märtsis ja mais.
Eksportiva sektori viletsast käekäigust andis juba mõnda aega tagasi märku toodangumahtude vähenemine tööstuses, sest ligikaudu kaks kolmandiku sealsest toodangust müüakse väljaspool koduturgu. Kolmandas kvartalis kahanes tööstussektori toodang aastavõrdluses 4,5%, kusjuures negatiivne panus tuli just töötlevast tööstusest. Teises kahes tööstussektori harus – energiatootmises ja mäetööstuses – on olukord olnud veidi parem. Soodsad ilmastikutingimused on soosinud kaevetöid ning energiatootmist kannustavad kõrged hinnad ning pidev energiadefitsiit piirkonnas.
Ettevõtjate keeruline olukord on tingitud loomulikult kõrgetest sisendkuludest, kuid ka välisnõudlus toodangu järele on vähenenud. Majandusaktiivsus on kõikjal vähenenud ning paraku pole erandiks ka Eesti ettevõtete peamised kaubanduspartnerid. Tänaseks on aktuaalseks muutunud ka riikidevahelised erinevused ettevõtete toetamisel kõrgete energiakulude osas. Eesti ettevõtted kipuvad siin jääma vaeslapseks, kes peavad ise vaatama kuidas hakkama saavad. Samal ajal on paljudes teistes riikides valitsus tootmisettevõtetele appi tulnud ning hoiavad toetuste abil nende kulusid rohkem kontrolli all. Rahvusvahelise konkurentsipositsiooni halvenemisest on aktiivselt märku andnud ka mitmed ettevõtjad ise, seda nii ajakirjanduse veergudel kui ka Euroopa Komisjoni poolt läbi viidavates küsitlustes.
Ettevaates läheb nii ettevõtjatel kui majapidamistel elu aina keerulisemaks. Talv seisab alles ukse ees ning kulutused küttele ja energiale suurenevad lähikuudel kindlasti. Ka kõrgemad intressimäärad pole paljudes laenulepingutes veel rakendunud, kuna neid muudetakse vaid paar korda aastas. Üksikud suurettevõtjad on juba teatanud koondamistest ja tegevuse kokkutõmbamisest, mõned suisa pankroti välja kuulutanud. Valitsuse toetusmehhanismid hoiavad majapidamiste jaoks ilmselt kõige hullema ära, kuid ettevõtete jaoks on valguskiiri vähe.
Kristo Aab
LHV majandusanalüütik
Tweet
