Allikas: Pixabay
Igal aastal paiskub inimtegevuse tulemusel õhku umbes 35 miljardit tonni süsinikdioksiidi, mille kontsentratsiooni kasv loob üha tugevama kasvuhooneefekti, kus soojusenergia ei pääse atmosfäärist välja ja temperatuur hakkab püsivalt kõrgemale liikuma. Selle pidurdamiseks on ühest küljest vaja nii fossiilkütuste kasutamise vähendamist, kuid kliimaeesmärkideni kiiremini jõudmiseni võiks aidata kaasa ka CO2 püüdmise tehnoloogia.
Global CCS Institute’i andmetel on maailmas juba valmis ehitatud ja arenduses kokku ligi 200 süsinikdioksiidi kinnipüüdmise projekti. Kuna praegu töötab neist alles 30, on sel aastal suudetud õhust eemaldada veel vaid 43 miljonit tonni süsinikdioksiidi. Kõikide arenduses ja planeeritud projektide realiseerumisel tõuseks CO2 püüdmise võimekus 244 miljoni tonnini aastas.
Ehkki CO2 püüdmise võimekuse 44% kasv viimase aasta jooksul on tubli saavutus, seisab palju tööd veel ees, et olulist mõju avaldada, sest tegemist on üsna pisikese kogusega kui arvestada IPCC arvamust, et kuni 2050. aastani tuleks õhust eemaldada 10 miljardit tonni igal aastal.
Allikas: Global CCS Institute
Suurim projekt
Maailma suurimaks süsiniku püüdmise ja talletamise arenduseks loetakse praegu The Northern Lights projekti, kus 2,6 miljardi dollari eest on CO2 transpordi ja talletamise taristut koos üles ehitamas Shell, TotalEnergies, Equinor ja Norra valitsus. Kui teenus peaks 2024. a käivituma, on Euroopa rasketööstusettevõtetel võimalik lasta kinni püütud süsinikku transportida Lääne-Norrasse vastuvõttu, kust see hiljem laevatatakse rannikust pisut üle 100 km kaugusele. Seal pumbatakse see 2,6 km sügavusele liivakivisse, kus soolase veega segunedes ja mineraalidega reageerides muutub pika aja jooksul osaks kivimist.
Nende esimene klient saab olema väetisetootja Yara, kes hakkab 2025. aastast Hollandi tehases kinni püüdma ja Norrasse saatma 800 tuhat tonni puhast CO2-te. The Northern Lights projekti esimesel tegutsemisaastal (2024) loodetakse püüda kinni ja talletada kokku 1,5 miljonit tonni süsinikdioksiidi, kasvatades seda lõpuks 5 miljoni tonnini.
Suurimaks riskiks hindab IPCC CO2 võimalikku leket, sest juba selle 10% kontsentratsioon õhus on surmav ning võib märksa madalamate tasemete juures põhjustada terviserikkeid. CO2 mere alla salvestamine pole aga siiski midagi uut: Norras on Sleipneri gaasiväljal süsinikdioksiidi maapinda talletatud juba alates 1996. aastast ja kui mitte arvestada teatud komplikatsioone esimesel aastal, siis pole viimase 26 aasta jooksul rohkem probleeme esinenud.
Otse õhust
Antud juhul püütakse tööstusgaase kinni allika juures enne atmosfääri jõudmist, kuid leidub projekte, kus CO2-te imatakse otse õhust. Suurim säärane tehas asub Islandil, kus see alustas tegutsemist 2021. aasta sügisel ning suudab õhust eemaldada aastas 4000 tonni süsinikdioksiidi.
Climeworksi ehitatud Orca-nimelise (islandi keeles tähendab energiat) tehase 72 kollektorit imavad endasse ümbritsevat õhku ning kahe kuni nelja tunniga on selle sees olevad filtrid CO2 molekulidega kaetud. Õhuvool peatatakse ning sisemist struktuuri 100 kraadini kuumutades eralduvad CO2 molekulid filtrite pinnalt ja muutuvad uuesti gaasiliseks, mis seejärel segatakse veega ja pumbatakse maapinda. CO2 mineraliseerub ja vesi liigub minema. Kuna tehast ümbritseb vulkaaniline kivim, mis võtab CO2-ga laetud vedelikku väga hästi vastu, siis on jahtumisel mineraliseerumise protsess üsna kiire ja seega puudub lekete oht.
Kuna süsiniku püüdmiseks tuleb kulutada palju energiat, siis on oluline, et see oleks roheline, sest muidu ei annaks protsess vajalikku positiivset tulemit. Islandil seda probleemi pole, sest külluslikult leidub rohelist geotermaalenergiat. Climeworks kavatseb järgmise kahe aasta sees ehitada Islandil veel ühe tehase, mis suudaks õhust püüda ja maapinda talletada aastas 36 000 tonni süsinikdioksiidi. 2030. aastaks peaks maailmas olema juba piisavalt Climeworksi tehaseid, et eemaldada aastas miljoneid tonne CO2-te. Mahtude kasvades soovitakse alla tuua ka kulusid. Kui kümnendi keskpaigaks peaks ühe tonni C02 õhust eemaldamine maksma 500 dollarit, siis 2030. aastaks loodetakse seda vähendada 300 dollarini ja järgmise kümnendi keskpaigaks 200 dollarini.
Süsinikdioksiidi on võimalik atmosfäärist eemaldada ka looduse abil. Näiteks üheks meetodiks on põllumajanduslike jäätmete muutmine pürolüüsi abil kõrge süsiniku sisaldusega õliks, mis omakorda sisestatakse tagasi maapinda.
Veel võib seda teha näiteks vetikatega, mis kasvavad ideaalsetes tingimustes kuni pool meetrit päevas ja suudavad fotosünteesiga tohutul hulgal süsinikdioksiidi kinni püüda. Vetikat saab kokku koguda või lasta raskeks muutudes ühel hetkel mere või ookeani põhja vajuda, kuhu see võib nii aastakümneteks jääda. Mere-põhised lahendused on siiski alles varajases arengufaasis ja nende efektiivsus ning võimalikud riskid vajavad veel hindamist.
Mõistagi on oluline jätkusuutlik metsamajandus, sest osade analüüside järgi suudavad metsad igal aastal 30% üleilmselt õhku paisatud süsinikdioksiidist eemaldada, talletades seda tüvedesse, juurtesse ja okstesse. Abiks on ka fauna. Näiteks vaalad akumuleerivad üle 60aastase eluea jooksul keskmiselt 33 tonni süsinikdioksiidi oma kehasse. Surres vajuvad nad mere põhja, kus süsinik jääb talletatuks aastasadu. Seega aitaks nende populatsiooni taastamine praeguselt 1,3 miljonilt tagasi kunagise 4–5 miljoni juurde kaasa süsinikdioksiidi vähendamisele ja lisaks sellele on avastatud, et vaalade populatsioonide läheduses suureneb ka planktoni populatsioon, millel on samuti suur roll CO2 eemaldamises.
Valitsuste programmid
Palju saavad süsinikdioksiidi eemaldamise tehnoloogia arendamisele ja rakendamisele kaasa aidata valitsused. Näiteks Ühendriikides 2021. a sügisel vastu võetud taristuinvesteeringute seadus näeb ette viie aasta jooksul 12 miljardi dollari kulutamist süsinikdioksiidi kinnipüüdmise projektidele. Veelgi märgilisem on tänavu augustis vastu võetud 369 miljardi dollari suurune inflatsiooni vähendamise seadus (IRA), mis pakub mh antud sektorile toetusi ning krediiti ja võib selle tulemusel osade hinnangutel 2030. aastaks 13 kordistada süsinikdioksiidi kinnipüüdmise võimet üle 110 miljoni tonnini aastas.
Euroopas on näiteks Taani valitsus eraldanud CO2 kinnipüüdmisele järgmise 10 aasta lõikes 5 miljardit eurot ja Holland on viimase aasta jooksul rohkem kui kahekordistanud rohepöörde toetuste programmi 13 miljardi euroni. Mitmed teised Euroopa riigid (näiteks Poola, Bulgaaria ja Soome) on esimest korda CO2 kinnipüüdmise turule sisenenud tänu Euroopa Liidu innovatsioonifondile, mille raames soovitakse 2030. aastaks investeerida u 38 miljardit dollarit.
Suurbritannia valitsus soovib süsinikdioksiidi kinnipüüdmises ja talletamises tõsta oma riigi maailmas juhtivale positsioonile, seades eesmärgiks eemaldada 2030. aastaks õhust 20–30 miljonit tonni CO2-te aastas. Suure panuse sellesse eesmärki annavad eeldavalt kümnendi keskpaigas valmivad energia tootmise jaamad Net Zero Teesside Power ja Keadby 3, mis töötavad maagaasil ja mis kumbki hakkab aastas kinni püüdma 1,5–2 miljonit CO2-te. Süsinikdioksiidi kinnipüüdmise tehnoloogiaga varustab neid Norra ettevõte Aker Carbon Capture, millesse on investeerinud ka LHV pensionifondid Roheline ja Roheline Pluss.
Süsinikdioksiidi püüdmine pole tehnoloogiliseks imelahenduseks, mis võimaldaks samal ajal fossiilseid kütuseid muretult edasi põletada, eriti kuna märkimisväärsete mahtudeni jõudmine võtab selles vallas veel aega. Kuid tegemist on ühega paljudest erinevatest sammudest, mida tuleb maakera temperatuuri tõusmise aeglustamiseks astuda. Mida mitmetasandilisem võitlus kasvuhoonegaasidega käib, seda parem, sest nõnda on potentsiaali jõuda kiiremini kliimaeeesmärkideni, mille täitmisega ollakse praegu niigi ajahädas.
Tutvu lähemalt LHV II samba pensionifondiga Roheline ja III samba fondiga Roheline Pluss.
LHV pensionifonde valitseb AS LHV Varahaldus. Fondide osakute väärtused võivad nii kasvada kui kahaneda ja fondide eelmiste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluste kohta. Fondi investeeritud rahasumma väärtuse säilimine ei ole garanteeritud. Tutvu LHV pensionifondide prospekti ja põhiteabe dokumentidega lhv.ee ja pea nõu asjatundjaga.
Artikkel on informatiivse eesmärgiga ning ei ole vaadeldav investeerimisanalüüsina ega mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid. LHV ei vastuta teabe põhjal tehtud otsuste eest.
Investeerimine on seotud võimaluste ja riskidega, väärtpaberite turuväärtus võib nii kasvada kui ka kahaneda. Välisturgudel võivad tootlust mõjutada valuutakursside kõikumised.
Eelpool kajastatud väärtpaberite ja finantsindeksite eelmiste või tulevaste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluse kohta.
Tweet
