iStockphoto
Jaekaubanduse müügitulu on viimase kahe kuu jooksul püsivhindades märgatavalt kahanenud. Septembris müüdi kaupu 6% ja oktoobris 4% vähem kui aasta varem sama kuu jooksul. Mõlemal puhul andis müügi vähenemisse tuntava panuse elektroonika ja ehituskaupade väiksem läbimüük, kuid oktoobris mõjutas koondindeksit tugevamalt ka toidukaupade väiksem müügimaht. Vaid kütusemüük jätkab üsna stabiilselt mõõdukat kasvu.
Osaliselt on viimaste kuude näiliselt nõrga jaemüügi taga tehniline efekt möödunud aastast – mullu sügisel avanes paljude eestlaste jaoks pensionireformi rahakott ning inimeste pangakontodele laekus igakuiste sissetulekute kõrval kokku rohkem kui miljard eurot lisaraha. Arvestatav osa sellest suunati kiiresti tarbimisse ning see paisutas jaemüügi näitajaid. Selle aasta sügisel lisandus pensioniraha majandusse vaid ligikaudu saja miljoni euro väärtuses ning nii on ka inimeste ostutuhin suhteliselt tagasihoidlikum olnud.
Tehniliste põhjuste kõrval pitsitab aga tarbimist üha enam tegeliku ostujõu kahanemine. Kiire inflatsioon on ennast söönud praktiliselt kõikidesse kaubarühmadesse, kuid palgakasv pole sissetulekuid samas tempos kasvatanud. Kuna inimeste esimene eelistus on jätkata tarbimist endisel moel, mitte seda ratsionaliseerida, siis on kulude katmiseks hakatud tasapisi säästusid kasutusele võtma. Sellele viitab Eesti Panga statistika, mis näitab, et majapidamiste hoiuste maht ei kasva enam vaid on kuises võrdluses pigem kahanema hakanud. Muutused on hetkel veel väikesed, kuid kirjeldatud trend muudab siiski ettevaatlikuks.
Kaubandusettevõtete kindlustunne on viimastel kuudel kõige selle tulemusena märgatavalt haavata saanud. Oodatakse nõudluse jätkuvat vähenemist, sest hinnakasv pole loodetud tempos aeglustunud ning tarbijate meeleolu on võrdlemisi pessimistlik. Mullune kogemus kannustas vahepeal ladudesse rohkem kaupa varuma, kuid nüüd võib juhtuda, et inimeste ostuvõime halveneb sedavõrd, et kogutud kaupa polegi kellelegi müüa. Õnneks on ees ootamas jõulud, mis pakuvad kaupmeestele hetkeks veidi leevendust, kuid sealt edasi on optimismiks vähe põhjust.
Kristo Aab
LHV majandusanalüütik
Tweet
