iStockphoto
Novembri lõpuga pandi punkt Balti börsiettevõtete III kvartali tulemuste hooajale, kui viimased ettevõtted avalikustasid oma tulemused. Artiklis vaatame, kuidas läks kolmandas kvartalis suurematel LHV poolt kaetud Balti börsi ettevõtetel ja milliste hinnatasemete juures me näeme nende aktsiaid kauplemas.
Eften Real Estate Fund III (LHV hinnasiht: 21,80 - 23,20 eurot)
Balti ärikinnisvarafond Eften Real Estate Fund III avaldas oma kolmanda kvartali tulemused 27. oktoobril, mis näitasid nii tulude kui kasumi stabiilset kasvu, võrreldes 2021. aasta kolmanda kvartaliga. Kuigi kvartalivõrdluses oli kasv tagasihoidlikum, on Eften suutnud säilitada madalat vakantsuse määra, püsides kvartali lõpu seisuga vaid 0,5% juures. Aastaga kasvas fondi puhaskasum 2,3% võrra ja ulatus 2,3 miljoni euroni, ehkki langes võrreldes 2022. aasta teise kvartaliga 58,5%, mil kasumit suurendas oluliselt kinnisvara ümberhindamine. Tugev näitaja on see, et kolmandas kvartalis suurenesid renditulud fondi kõigis segmentides, tulenedes peamiselt üürihindade indekseerimisest ja pandeemiaga seotud üürisoodustuste kaotamisest. Tulevikku vaadates peaksid kasu jätkumist toetama kahe eakate hooldekodu hiljutine omandamine.
Eften on suutnud säilitada suhteliselt madala finantsvõimenduse taseme 41%lise LTV juures, peegeldades fondi halduses oleva kinnisvara head kvaliteeti ja madalat refinantseerimisriski. Oleme fondi 2022. aasta kolmanda kvartali tulemustega üsnagi rahul, eriti arvestades praegust turukeskkonda. Aktsia sulgus 1. detsembril 19,5 euro juures, mis võrreldes meie õiglase väärtusvahemiku keskpunktiga tähendab 19%list tõusupotentsiaali, eeldades sealjuures ka 0,8 euro suurust väljamakstavat dividendi.
Merko Ehitus (LHV hinnasiht: 16,40 - 18,10 eurot)
Merko Ehituse tulud jätkasid kolmandas kvartalis tugevat kasvu koos kasumlikkuse olulise paranemisega. Mõlemad näitajad ületasid märkimisväärselt ka meie ootusi, tingituna eelkõige kinnisvaraarenduse segmendi erakordsetest tulemustest. Ühtlasi suurendas Merko juba 11ndat järjestikust kvartalit oma tagatud tellimuste mahtu võrreldes eelneva aasta sama perioodiga, ulatudes kolmanda kvartali lõpu seisuga 341 miljoni euroni. Uusi sõlmitud lepinguid oli siiski aastavõrdluses vähem, kuna turgu on oluliselt mõjutanud selle aasta alguses alanud Venemaa – Ukraina sõda.
Kuigi korterimüük püsib tugevana, on kasv oluliselt aeglustunud ehitusteenuste segmendis, kus kõrged hinnad ja piiratud kättesaadavus on vähendanud klientide nõudlust. Arvestades majanduskeskkonnas valitsevad ebakindlust, ehitussisendite ja energiahindade tõusu ning tööjõu ja alltöövõtjate puudust, usume, et surve ehitusteenuste segmendile kestab veel järgnevate kvartalite jooksul. Suure tõenäosusega põhjustab see kõikumisi lähituleviku kasumlikkuses, ehkki stabiilsed tulud on kindlustatud tänu märkimisväärsele teostamata tööde mahule. Merko aktsia 1. detsembri sulgemishind oli 14,3 eurot, andes meie hinnangutel tõusuruumi keskmiselt 28% jagu.
Nordecon (LHV hinnasiht: 0,98 – 1,08)
Erinevalt Merkost ei suutnud Nordecon kolmandas kvartalis suuri üllatusi pakkuda, näidates küll ootustest veidi kõrgemaid tulusid, kuid samal ajal ka kehvemat puhaskasumit ja üldise kasumlikkuse langust. Nordecon lõpetas 2022. aasta kolmanda kvartali 0,1 mln euro suuruse ärikahjumiga (III kvartal 2021: ärikasum 2,0 mln eurot) ning 1,4 mln eurose puhaskahjumiga (III kvartal 2021: puhaskasum 2,0 mln eurot), samas kui meie ootus kasumirea osas oli –0,5 kuni 0,5 miljonit eurot.
Vähenenud on ka ettevõtte teostamata tööde maht – kvartaliga 14,4% võrra ja aastaga 35,6% võrra, ulatudes kolmanda kvartali lõpu seisuga 188,8 miljoni euroni. Selles osas hoiab ülekaalu endiselt hoonete segment, kus tagatud lepingute maht moodustab koguni 91% ettevõtte kogu tellimusportfellist, jättes rajatiste segmendi osakaaluks ainult 9% (30. september 2021: vastavalt 87% ja 13%). Teostamata tööde mahu langusest hoolimata on Nordecon seadnud eesmärgiks kasvatada müügitulu vähemalt 10% võrra aastas. Arvestades eelmise aasta 12 kuu tulusid 288,3 miljonit eurot ja selle aasta 9 kuu jooksul teenitud 239,2 miljonit eurot, piisaks eesmärgi täitmiseks Nordeconile neljandas kvartalis 78,2 miljoni euro suurusest müügitulust (IV kvartal 2021: 79,6 miljonit eurot; III kvartal 2022: 89,9 miljonit eurot)
Harju Elekter (LHV hinnasiht: ülevaatamisel)
Elektriseadmete tootja Harju Elektri jaoks oli kolmas kvartal nii mõneski mõttes märgiline. Ühelt poolt saavutati põhitegevusega rekordilised müügitulud koos kasumlikkuse paranemisega, kuid teisalt tähistas ettevõte kvartali viimasel päeval ehk 30. septembril 25 aasta möödumist aktsiate Balti börsil noteerimisest. Harju Elekter teenis 2022. aasta kolmandas kvartalis tulusid 46,1 miljonit eurot, kasvades aastaga 9,3% ja ületades oluliselt meie hinnangulist vahemikku 37 – 42 miljonit eurot. Puhaskasumiks kujunes 1,4 miljonit eurot, mida on aastavõrdluses 51% enam ja ületas samuti meie ootusi (-1,8 kuni 0,8 miljonit eurot).
Järgnevatesse kvartalistesse vaadates aitab ettevõtte tugev kliendiportfell ja tellimuste jääk tõenäoliselt säilitada tulude tugeva kasvutrendi, kuid ka plaanitavad hinnaläbirääkimised klientidega aitavad tulude kasvule ja kasumlikkuse paranemisele kindlasti kaasa. Hinnasihi puudumine Harju Elektri aktsiale tuleneb eelkõige ebakindlast ärikeskkonnast ning superkondensaatorite arendamise ja tootmisega tegelevasse idufirmasse Skeleton Technologies tehtud investeeringu määramatusest.
Coop Pank (LHV hinnasiht: ülevaatamisel)
Coop Panga 2022. aasta kolmanda kvartali kasvu ja kasumlikkuse näitajad jäid meie arvates üsna rahuldavale tasemele – laenuportfell suurenes aastaga 41,5% 1,2 miljardi euroni, kuid hoiused veidi aeglasemas tempos 37,7% 1,3 miljardi dollarini. Kiiresti tõusnud euribori tase on hakanud positiivselt mõjutama intressitulu kasvu, kaaludes üles selle negatiivse mõju rahastamiskuludele. Kasumlikkuse tase paranemine tulenes ennekõike tegevustulude suurenemisest enne kulusid ning ka laenude üldine kvaliteet on seni püsinud üsna stabiilsena, hoolimata Eesti halvenevatest majandustingimustest. Laenude väärtuse languse tase oli kvartalis prognoositust veidi madalam, mis toetas puhaskasumi suurenemist aastaga 33,6% võrra 5,7 miljoni euroni ja ületades meie hinnanguid poole miljoni euro võrra.
Šiaulių bankas SAB1L (LHV hinnasiht: 0,64 - 0,68 eurot)
Tõusva euribori positiivne mõju jõudis kolmandas kvartalis ka Leedu panga Šiaulių bankase tulemustesse, suurendades netointressitulusid võrreldes eelmise aasta kolmanda kvartaliga 34,6% võrra 27,9 miljoni euroni, vastates üldjoontes meie ootustele. Nii nagu ka Coop Panga puhul, kasvas laenu- ja liisinguportfell aastaga kiiremini kui hoiuste maht ehk vastavalt 23,5% ja 6,2%. Lisaks tugevale kasvule on laenude üldine kvaliteet jätkuvalt hea, mille tulemuseks on prognoositust väiksemad netokahjumid väärtuse langusest. See võimaldas kontsernil näidata kolmandas kvartalis üsna korralikku puhaskasumit 17,6 miljonit eurot ja ületades meie 16,4 miljoni euro suurust prognoosi. Šiaulių bankase aktsia kaupleb eilse 0,657 eurose sulgemishinna juures meie hinnasihi vahemiku alumises otsas, andes neutraalse soovituse.
Tallink Grupp (LHV hinnasiht: ülevaatamisel)
Kolmandas kvartalis jätkas Tallink korralikku taastumist pandeemiaga seotud reisipiirangutest, näidates nii veetud reisijate kui müügitulude tugevat kasvu ja saavutades kokkuvõttes oodatust suurema puhaskasumi. Kui kvartali jooksul teenitud käive jäi meie oodatud vahemiku ülemisse otsa, siis puhaskasumiks kujunes 37,9 miljonit eurot, võrreldes oodatud 6-13 miljoni euroga. Kuigi taastumine on olnud tugev läbi kvartalite, ei ole Tallink siiski kaugeltki mitte veel pandeemiaeelsete tasemete juures, kui arvestada reisijate arvu. 2022. aasta kolmandas kvartalis veetud reisijate arv moodustab 2019. aasta kolmanda kvartali tasemest vaid ligi 60%, ehkki tänu piletihindade korrigeerimistele ja edukatele laevade prahtimislepingutele jäi kvartali jooksul teenitud 255,6 miljoni euro suurune müügitulu vaid veidi alla 2019. aasta tasemele, kui see oli 288 miljonit eurot. Arvestades, et kasvavaid kulusid ei saa piletihindadesse lõputult edasi kanda, mõjutades tarbijate ostujõudu, võib reisijate arvu taastumine pandeemiaeelse tasemeni aega võtta mitu aastat.
Tallinna Kaubamaja Grupp (LHV hinnasiht: ülevaatamisel)
Balti börsiettevõtetest kõige esimesena oma kolmanda kvartali tulemused avalikustanud Tallinna Kaubamaja kasvatas kolmandas kvartalis müügitulu aastaga 5% võrra 216,5 miljoni euroni, ületades küll meie 213,1 miljoni euro suurust ootust, ehkki valmistades kerge pettumuse 7,8 miljoni euro suuruse puhaskasumiga. Oodatust 1,2 miljoni euro võrra väiksem puhaskasum tulenes peamiselt järsult kasvanud energia- ja tööjõukuludest, mis kahjustasid ka ettevõtte äri- ja puhaskasumi marginaale. Sellest hoolimata oleme Tallinna Kaubamaja kolmanda kvartali tulemustega üsna rahul, kuna müük suurenes ettevõtte kõikides tegevussegmentides ja brutotasandil suudeti aastavõrdluses kasumlikkust isegi parandada (26,8%lt 27,1%ni). Tuleviku väljakutsed on seotud ennekõike kõrgete energiahindadega ja üldise tarbijainflatsiooniga, mis vähendab ostujõudu, sundides kliente otsima soodsama ostukorviga kette, sh jõuliselt turule sisenenud Lidl. Siiski on positiivne see, et TKMil on suhteliselt lojaalne kliendibaas, suuresti tänu hästi toimivale e-Selverile ja IT-lahendustele.
Tallinna Sadam (LHV hinnasiht: ülevaatamisel)
Läänemere ühe suurima sadamate kompleksi juhtiva Tallinna Sadama kolmanda kvartali märksõnadeks olid tegevuskulude kasv, reisijate arvu suurenemine ja kaubamahu vähenemine. Kontserni kogutulud ulatusid kolmandas kvartalis 36,3 miljoni euroni, mida on 12,6% rohkem kui 2021. aasta kolmandas kvartalis ning jäid meie oodatud vahemikku. Kuna ka Tallinna Sadama kogukuludest moodustavad olulise osa energiakulud, põhjustas nende järsk kasv oodatust 1,3 miljoni euro võrra väiksema puhaskasumi, ulatudes kokkuvõttes 11,7 miljoni euroni. Aastaga on see siiski kasvanud 10,7% võrra, ehkki kasumlikkuse tase on aastaga langenud. Samal ajal kui Venemaale kehtestatud sanktsioonid kahjustavad ettevõtte kaubaveo tegevust ja reisijate arv jätkab taastumist pandeemiapiirangutest, otsib Tallinna Sadam aktiivselt uusi ärivõimalusi, sh avamere baassadama arendamist Paldiskis ning kinnisvaraarendusprojekte Vanasadama ümbruses.
Tallinna Vesi (LHV hinnasiht: 10,5-11,5 eurot)
Tallinna Vesi avaldas kolmandas kvartalis oodatust veidi madalamad kogutulud (13,5 miljonit eurot) ja puhaskasumi (2,2 miljonit eurot), jäädes mõlemal juhul alla meie hinnangutele, vastavalt 0,4 miljoni euroga ja 0,8 miljoni euroga. Kulusurve tõttu halvenes oluliselt ka kasumlikkuse tase võrreldes eelmise sama perioodiga ning ühtlasi puudus kasumirealt seekord 1,2 miljoni euro suurune kolmandate osapoolte kahjunõuete eraldis, mida veel eelmise aasta kolmandas kvartalis kirjendati ning näidates võrdlusbaasi tugevamana.
Lähikvartalites võiksid kasumlikkuse tagasi normaaltasemele tõsta selle aasta oktoobris kehtima hakanud kõrgemad veetariifid, mille mõju veeteenuste tuludele avaldub selle aasta neljanda kvartali aruandes. Kui neljandas kvartalis peaksid kõrgemad tariifid tooma lisatulu 1,4 miljonit eurot, siis kogu 2023. aasta arvestuses ulatub see hinnanguliselt 5,6 miljoni euroni, avaldades mõju ka kasumireale. Viimane sõltub aga sellest, millises mahus plaanib ettevõte järgmisel aastal dividendimakseid teha.
Tallinna Vee aktsia sulgus eile 12,7 euro juures, peegeldades ohtu ligi 9%lisele langusele.
Artikkel on informatiivse eesmärgiga ning ei ole vaadeldav investeerimisanalüüsina ega mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid. LHV ei vastuta teabe põhjal tehtud otsuste eest.
Investeerimine on seotud võimaluste ja riskidega, väärtpaberite turuväärtus võib nii kasvada kui ka kahaneda. Välisturgudel võivad tootlust mõjutada valuutakursside kõikumised.
Eelpool kajastatud väärtpaberite ja finantsindeksite eelmiste või tulevaste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluse kohta.
Tweet
