Kingitusi on vahva saada, kuid kui need pole just põhjanabal jõuluvana päkapikkude poolt tehtud, siis tuleb iga kingitus oma hinnasildiga, mille keegi peab ikkagi kinni maksma. Neid arveid, mida me otse oma rahakotist tasume, tajume me kõik hästi. Arveid, mis makstakse kinni riigile tasutud maksude arvelt, tajutakse juba palju vähem. Ja tuleviku arved, mis tuleb millegi tegemisel või tegemata jätmisel hiljem kinni maksta, ei taju peaaegu keegi.
Tänases Eestis on õnneks iseenesest mõistetav, et olmeprügi ei visata auto aknast tee äärde välja, ehitusprügi ei viida metsa alla ja tööstusjäätmeid ei kallata lähedalasuvasse veekogusse. See pole alati nii olnud. Oleme ühiskondlikult kokku leppinud, kuidas jäätmetega toimetada tuleb ning aktsepteerinud, et nendega tegelemise eest tuleb ka kohe raha maksta, sest kui kõik meid ümbritsev oleks üks suur prügimägi, siis hiljem selle probleemi lahendamine maksaks lihtsalt kordades rohkem.
Kuid on üks valdkond, kus saastamise eest tasumise ja saaste tekitamise vältimise vajadus ei ole veel iseenesest mõistetav. Kui oma põlde, metsasid ja veekogusid hoiame puhtana, siis meie kõigi poolt sisse hingatavat õhku mitte. Usume vist, et õhku ei ole võimalik „ära rikkuda“ ja keegi seda reostust ju „ei näe“ ning võtame võimalust oma saastet auto, maja või tehase korstna kaudu õhku paisata justkui jõuluvana poolt antud tähtajatu tasuta kingitusena. Aga samamoodi jätkates saab see arve, mida meil pärast tuleb ühiselt õhu puhastamiseks, CO2 kontsentratsiooni vähendamiseks ja kliima tasakaalu hoidmiseks ikkagi maksma hakata, olema maailma ajaloo suurim.
Ühe tonni CO2 kvoodi börsilt ostmine maksab täna ca €85. Ettevõtted, kes tegelevad süsinikuheitmete vähendamise ja kinnipüüdmise tehnoloogiaga, on viidanud 2-3x kõrgema hinna vajadusele, et motiveerida ettevõtteid sellisesse tehnoloogiasse rohkem investeerima. Tänased hinnad on sisuliselt õhu saastamist tuleviku arvelt subsideerivad ning ainus variant selle lõpetamiseks on lasta CO2 hindadel tõusta oma tegeliku turupõhise väärtuseni. LHV rohelised pensionifondid on investeerinud ligi kümnendiku oma fondiportfellist CO2 hinnaliikumisega seotud instrumentidesse.
Novembri tulemus +5,3%
Kui novembri esimestel päevadel olid börsid veel languskursil, siis kuu keskel avaldatud statistika, mis viitas esimestele märkidele inflatsioonitempo aeglustumisest, tõi kaasa kiire ja ulatusliku börsiralli. Kui inflatsioonitempo jätkab aeglustumist ka järgnevatel kuudel, võimaldab see keskpankadel vähendada intressimäärade kergitamise tempot. Uutesse rohetehnoloogiatesse investeerivate ettevõtete jaoks on oluline, et kapitali hind oleks jõukohane ja intressid liiga kiiresti liiga kõrgele ei tõuseks. LHV rohefondide novembrikuu tootlus oli II samba fondil +5,3% ja III samba fondil +5,1%.
Novembris suurendasime päikesepaneelide müügi ja paigaldamisega seotud Sunruni osakaalu portfellis. Nõudlus päikesepaneelide järele on kasvanud nii siin- kui sealpool Atlandi ookeani ning 3. kvartali tulemusi kommenteerides andsid sama sõnumit edasi erinevad valdkonna ettevõtted. Novembri lõpu seisuga oli LHV Rohelisel Pensionifondil kokku 42 investeeringut. 27% fondist oli investeeritud taastuvenergiasse, 22% akutehnoloogiasse, 17% elektrifitseerimisse, 14% ringmajandusse, 7% vesinikutehnoloogiasse, 5% metsa- ja põllumajandusse, 5% energiatõhususse ning 3% oli rahas.
Emissioonide vähendamine on võimalik
On poliitikuid, kes populistlikult väidavad, et õhu saastamise eest raha küsimine on lubamatu. Mul on raske sellest aru saada. Miks me siis muudes valdkondades prügimajandusega tegelemise eest raha maksame, aga õhu vallas mitte? Ja siis on muidugi neid, kes väidavad, et CO2 emissioonide vähendamise keskkonnas ei ole majanduse kasv võimalik. Praktika on aga juba tõestanud vastupidist. Viimase 15 aasta jooksul oleme näinud märkimisväärset majanduskasvu koos süsiniku emissioonide langusega Austraalias, Austrias, Belgias, Horvaatias, Tšehhis, Taanis, Soomes, Prantsusmaal, Saksamaal, Iirimaal, Mehhikos, Hollandis, Hispaanias, Rootsis ja Suurbritannias. Emissioonide vähendamine on vajalik ja see on ka võimalik.
Roheline III sammas
Maksuefektiivne investeerimine on parim viis oma tuleviku rahalise turvatunde kasvatamiseks. Eesti populaarseimas investeerimistootes ehk II sambas kogub maksuefektiivselt, st ilma oma sissemaksetelt 20% tulumaksu tasumata, üle 500 tuhande inimese. Iga aastaga on kasvanud aga ka nende inimeste arv, kes täiendavalt teevad sissemakseid oma III samba fondi, kus tehtud investeeringu pealt tagastab uue aasta alguses riik 20% tulumaksu, kui aasta jooksul tehtud sissemaksed ei ületa 15% aasta jooksul teenitud brutopalgast või €6000, kumb iganes number on väiksem. Investeerid näiteks €1000 oma eelistatud III samba fondi, saad €1000 eest fondiosakuid ja riik kannab Sulle €200 arveldusarvele tulumaksu arvelt raha tagasi – pole ju halb tehing.
Mina olen oma võimaluse III sambasse raha paigutamiseks maksimaalses ulatuses see aasta juba ära kasutanud. Vaata ka Sina oma investeerimisvõimalused üle ja tee III samba jõulukingitus endale sobivasse fondi.
Joel Kukemelk
Fondijuht
LHV pensionifonde valitseb AS LHV Varahaldus. Fondide osakute väärtused võivad nii kasvada kui kahaneda ja fondide eelmiste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluste kohta. Fondi investeeritud rahasumma väärtuse säilimine ei ole garanteeritud. Tutvu LHV pensionifondide prospekti ja põhiteabe dokumentidega lhv.ee ja pea nõu asjatundjaga. Pensionifondi Roheline viimase 12-kuulise perioodi (30.11.2021-30.11.2022) tootlus on -16,34%. Pensionifondi Roheline Pluss viimase 12-kuulise perioodi (30.11.2021-30.11.2022) tootlus on -16,40%.
Tweet
