Kuidas tulude deklareerimise hooajaks juba praegu valmistuda?

iStockphoto

Alljärgnev juhis on mõeldud selleks, et hoida ära üleliigset stressi kevadel füüsilise isiku deklaratsiooni täitmisel, teadvustades endale juba praegu, kas:

• kasutate maksimaalsel lubatud määral riigi pakutavat tulumaksukohustuse edasilükkamise võimalust,
• hoiate väärtpabereid ikka õiges kohas (õigel kontol),
• olete teadlikud, mida teha, kui deklaratsiooni esitamise aeg on käes.

Alustame kõigepealt tulumaksukohustuse edasilükkamisest ja vaatame konkreetsemalt neid tululiike, mille puhul tulumaksukohustust ei ole kuidagi võimalik edasi lükata.

Tulumaksukohustust ei ole võimalik edasi lükata järgnevatelt tululiikidelt:

Välismaised dividendid ja intressid maksustatakse reeglina juba väljamakse hetkel. See toimub väljamakset teostava ettevõtte asukoha riigi maksureeglite alusel ja lõppinvestor, kes võib asuda maailma teises otsas, siin midagi oma soovil edasi lükata ei saa. Kui investori maksuresidentsuse riigi ja dividendi/intressi välja maksnud ettevõtte asukoha riigi vahel on sõlmitud maksuleping, siis enammakstud tulumaksu võib investor küsida tagasi, pöördudes dividendi välja maksnud riigi maksuasutuse poole. Kinnipeetud tulumaks kajastub pangakonto väljavõttes nii:

Rohelisega märgitud summa on brutodividend, punasega – kinnipeetud tulumaks. Kuigi tulumaks on välisriigis juba kinni peetud (ja kantud välismaisele maksuasutusele), tuleb saadud tulu Eesti riigile siiski deklareerida, kuna see läheb sinu aastatulu arvestusse (ja mõjutab maksuvaba tulu arvestust).

Eesti ettevõtetelt saadud dividende eraisiku tasandil üldjuhul ei maksustata, v.a siis, kui äriühingu tasemel on rakendatud kasumi jaotamisel soodsamat tulumaksumäära (14/86). Viimasel juhul peetakse eraisikule tehtavalt väljamakselt kinni (Eesti riigi kasuks) 7%-ne tulumaksumäär:

Seda lisatulumaksu ei ole kuidagi võimalik eraisikuna edasi lükata ja need dividendid kajastuvad isiku eeltäidetud tuludeklaratsioonis automaatselt (ainult maksuvaba tulu arvestuseks, kuna tulumaks on juba kinni peetud).

Järgnevalt vaatleme, millistelt tuludelt saab tulumaksukohustust tulevikku edasi lükata:

Täiendav tulumaksukohustus tekib siis, kui müüd mõne väärtpaberi kasumiga maha. Müügist saadud rahast tulumaksu automaatselt kinni ei peeta, mistõttu lasub maksumaksjal kohustus saadud müügitulu deklareerida oma tuludeklaratsioonis ja tasuda sellelt tulumaks. Maksustatavat tulu saab vähendada kahjumiga lõppenud väärtpaberi müügitehingute arvelt. Siin ei ole oluline, kas tegemist on Eesti või USA väärtpaberiga ja kus tehing aset leidis (mõnes Eesti pangas või välismaises kauplemisplatvormis).

Väärtpaberite võõrandamisest teenitud kasumilt ning brutosummas laekunud dividendidelt ja intressidelt tulumaksukohustuse edasi lükkamiseks on Eesti maksuresidentidel võimalik kasutada nn investeerimiskonto süsteemi.

Eesti võlakirjadelt ja pangahoiustelt välja makstavatelt intressidelt peetakse vaikimisi 20% tulumaks kinni, v.a juhul, kui investor on teavitanud emitenti, et ta kasutab investeerimiskonto süsteemi. Loe lähemalt, kuidas Eesti intressidelt tulumaksukohustust edasi lükata.

Samuti on võimalik investeerimiskonto abil tulumaksukohustust edasi lükata välisdividendidelt, millelt väljamakse hetkel ei ole tulumaksu kinni peetud (nt Läti ja UK aktsiatelt ja kõikide Iirimaal asutatud eurofondide osakutelt (sh Kasvukonto valikus olevatelt) tulumaksu üldjuhul kinni ei peeta).

Investeerimiskonto süsteemis toimub maksustamine sel hetkel, kui investeerimiskontolt tehtud rahaliste väljamaksete summa ületab kõiki investeerimiskontole varasemalt tehtud sissemakseid. Seega, kuni sa väärtpaberite võõrandamisest saadud kasumit kontolt välja ei võta, vaid reinvesteerid seda edasi, ei pea sa sellelt tulumaksu maksma, võimendades seega liitintressi mõju oma portfelliväärtusele. Investeerimiskonto kasutaja peab iga aasta näitama oma tuludeklaratsioonis aasta jooksul tehtud sisse- ja väljamaksed oma investeerimiskontolt (või kinnitama, et rahalisi makseid ei ole toimunud).

Kui sa alles plaanid investeerimiskonto süsteemi kasutama hakata või oled seda juba mõnda aega kasutanud, aitavad süsteemist aru saada järgnevad praktilised kontrollküsimused:

Investeerimiskonto kasutaja checklist

• Kas väärtpaberid on soetatud 2021. aastal või varem? → Kui jah, siis kas ma olen deklareerinud konto investeerimiskontona oma 2021. aasta tuludeklaratsioonis? →  Kui ei, siis väärtpabereid enam investeerimiskonto süsteemi sisse viia ei saa – jätka antud väärtpaberilt laekuvate tulude deklareerimisega tavasüsteemis. Investeerimiskonto kasutuselevõtmiseks ava eraldi pangakonto. Kui kõik kontol olevad väärtpaberid olid soetatud 2022. aastal, siis deklareeri antud pangakonto investeerimiskontona 2023. a kevadel tuludeklaratsiooni tabeli 6.5 I osas. Vt „Investeerimiskonto deklareerimisest“ allpool.
  
  
• Kas ma kasutan oma väärtpaberikontot igapäevaste arvelduste jaoks või mul on pangakaart, mis sama kontoga seotud? → Kui jah, siis soovitatav oleks sulgeda olemasoleva kontoga seotud kaardid ja viia igapäevased arveldused teisele kontole üle.
  
  
• Kas ma hoian samal kontol väärtpabereid ja krüptovarasid? → Kui jah, siis pead arvestama järgneva eripäraga deklareerimisel: iga kasumlik krüptovara müük tuleb deklareerida tuludeklaratsiooni tabelis 6.3 (see nõue kehtib igal juhul) ja lisaks näidata tabeli 6.5 II osas krüptovarade soetamiseks tasutud raha väljamaksena investeerimiskontolt ja krüptovara müügist laekunud raha sissemaksena investeerimiskontole. Lihtsuse ja läbipaistvuse huvides oleks siiski soovituslik hoida väärtpaberid ja finantsvarad eraldi kontodel. Selleks ava eraldiseisev pangakonto ja tee järgmine krüptovara ost seal.

Investeerimiskonto deklareerimisest

Meeles tuleb pidada, et investeerimiskonto on subjektiivne mõiste. Sina otsustad, millist kontot ja millisel hetkel kasutada investeerimiskontona (eeldusel, et investeerimiskonto kasutamise tingimused on täidetud), kuid sellest otsusest tuleb teavitada Maksuametit, märkides tuludeklaratsiooni tabeli 6.5 I osas pangakonto IBAN-i ja krediidiasutuse nime. Tabeli 6.5 II osas tuleb näidata kõik rahalised sisse- ja väljamaksed, mis on toimunud tabeli 6.5 I osas märgitud pangakonto(de)l alates konto kasutuselevõtmisest investeerimiskontona. Kasutuselevõtmise kuupäevaks on tavaliselt esimese väärtpaberiostuks mõeldud rahalise ülekande kuupäev.

Investeerimiskonto deklareerimine jaguneb laias laastus viieks osaks:

1. Deklareerimisel on abiks LHV Panga investeerimiskonto aruanne, mille leiab LHV internetipanga menüüst VARAD JA KOHUSTUSED -> Investeerimiskonto aruanne, mille saab edastada EMTA-le automaatselt. Vali aruande periood ja pangakonto, mida kasutad investeerimiskontona, ning vajuta „Saada päring“. 
   
   Kui deklareerid pangakontot investeerimiskontona esmakordselt, siis jälgi, et esimene väärtpaberiostuks tehtud sissemakse kontole jääks valitud aruandeperioodi sisse. Alternatiivina, kui esimene sissemakse jäi kaugemale minevikku ja sa võtad antud pangakonto kasutusele investeerimiskontona alles hiljem, siis sisesta investeerimiskonto kasutuselevõtmise hetkel kontol olev rahajääk sissemaksena investeerimiskontole käsitsi tuludeklaratsiooni tabeli 6.5 II osas.
   
   Kui oled varasemalt sama kontot Maksuametile juba deklareerinud, siis jälgi, et sa kopeerid eelmise aasta sissemaksete jäägi oma tuludeklaratsioonist LHV investeerimiskonto aruande esimesele reale, lahtisse „Eelmise aasta jääk“. Nii saad LHV ja Maksuameti andmed (järgmisse aastasse edasikantav sissemaksete jääk ja maksustatav summa) omavahel klappima.
   
2. Kontrolli andmed üle. Kustuta investeerimiskontode vahelised kanded aruandest, võttes vastavate kirjete eest „linnukese“ maha. Näiteks, kui kannad raha oma teises pangas avatud investeerimiskontolt LHV investeerimiskontole, on see tehing maksuneutraalne ja deklareerimisele ei kuulu.
   
   
3. Saada aruanne LHV internetipangast vajutades nuppu „Saada EMTA-le“ ja võta see tuludeklaratsioonis vastu.
   
   
4. Kui aasta jooksul on pangakontole laekunud väärtpaberitulu, millelt oli tulumaks välismaal juba kinni peetud (dividendid ja intressid) või kui oled investeerimiskontol teinud vähemalt ühe kasumliku krüptovara müügitehingu, tuleb need tulud samuti kanda käsitsi tuludeklaratsiooni vastavatesse tabelitesse 6.3 (krüptovara), 8.1 (intressid) ja 8.8 (dividendid). Välisdividendide raporteerimise kohta loe lähemalt siit. Vajaliku info leiab LHV internetipanga jaotisest VARAD JA KOHUSTUSED → Maksuaruanne. Kopeeri andmed ja sisesta need oma tuludeklaratsiooni.
   
   
5. Lõpetuseks, kui oled samal pangakontol aruandeperioodi sees teinud müügitehinguid Balti väärtpaberitega, siis need andmed tuleb sul oma tuludeklaratsiooni tabelitest 6.1 (Eesti) ja 8.2 (Läti ja Leedu) tulumaksukohustuse edasilükkamiseks hoopis ära kustutada. Loe lähemalt meie KKK-st.

Alustavale investorile abiks oleme koostanud deklareerimise ABC.

Artikkel on informatiivse eesmärgiga ning ei ole vaadeldav maksunõuna. Lõplikke hinnanguid väärtpaberitulude maksustamise osas on õigustatud andma üksnes Maksu- ja Tolliamet. LHV Pank ei vastuta ühelgi juhul Maksu- ja Tolliameti hinnangute või nende muutumise eest, ega ka juhul, kui Maksu- ja Tolliameti vastavad hinnangud erinevad LHV Panga omadest.

Tweet