November oli üle ootuste hea kuu aktsiaturgudel, mis on tänavu olnud väga heitlikud, ja sellega jätkus oktoobrikuus alguse saanud tõusutrend.
Maailma aktsiaturud novembris tervikuna kallinesid, kergitades MSCI World indeksit eurodes mõõdetuna 2,7%. Kuna dollari kurss langes, siis piirdus USA suurimate ettevõtete väärtust kajastava S&P 500 indeksi tõus eurodes mõõdetuna kõigest 1%-ga. Samas kerkis Euroopa 50 suurima ettevõtte väärtust koondav Eurostoxx 50 indeks möödunud kuul 9,7% ja arenevate riikide suurimaid ettevõtteid hõlmava indeksi MSCI Emerging Markets väärtus kasvas isegi 9,9%.
Ma kahtlustan, et keerulised ajad ei ole siiski seljataga: kui ettevõtete majandustulemused peaksid halvenema, pöördub praegune tõusutrend peagi taas langusesse. Kindlasti leidub ettevõtteid, kes suudavad muutuvas majanduskeskkonnas kohaneda ja võib-olla isegi kasvutempot kiirendada. Seevastu need ettevõtted, mille ärimudel rajanes suuresti investorite optimismil ja kergesti kättesaadaval odaval rahal, seisavad silmitsi uue tegelikkusega. Neil tuleb nüüd kulusid äärmuslikult kärpida ja keskenduda tegevustele, mis suudavad lähitulevikus raha sisse tuua.
Järsk, kuid mitte radikaalne tõus
Kui juunikuu alguses oli 6 kuu euribor veel negatiivne, siis novembri lõpuks oli see tõusnud 2,414%-ni. Intressimäärad on tõsnud väga kiiresti, ent nende tase iseenesest ei ole minevikuga võrreldes kuigi kõrge. Minu karjäär panganduses algas üheksakümnendate aastate alguses, mil Saksa marga intressimäärad olid üle 8% ja Soome marga omad üle 12%. Eesti kroon, mis oli Saksa margaga seotud, võeti käibele 1992. aastal.
Joonis 1. Soome ja Saksamaa valitsuse kolme kuu ning kümne aasta pikkuste võlakirjade tulusused. Allikas: Soome keskpank.
Minu mälu järgi olid Eesti krooni esimeste laenude intressimäärad 40% kandis. Kuna aga kroon oli Saksa margaga seotud, alanesid krooni intressimäärad hoogsalt, kuid jäid ikkagi päris mitme protsendipunkti võrra Saksa marga intressimääradest kõrgemaks.
Üheksakümnendate algus oli valuuta- ja rahaturgudel üsna pingeline aeg. Septembris 1992 tõstis Rootsi keskpank korraks Rootsi krooni üleöö intressimäära isegi 500%-ni (vaata artiklit), et hoida krooni kurssi devalveerumast. Sellest ei olnud paraku abi ja Rootsi keskpank oli sunnitud lõpuks ikkagi turujõudude ees alistuma.
Intressimäärade 2,5-protsendipunktine tõus viimase 6 kuu jooksul on järsk, kuid ei ole ajaloolises kontekstis seega sugugi radikaalne. Radikaalne oli see, et mitmed keskpangad hoidsid intressimäärasid nulltasemest madalamal üle kaheksa aasta, pumbates üleilmsele finantskriisile järgnenud aastatel võlakirju kokku ostes ringlusse üle 20 triljoni dollari. Nüüd tuleb tegeleda selle hullumeelse rahapoliitika tagajärgedega ning siin ei ole lihtsaid ja kiireid lahendusi.
Õppetund, millest ei õpitud
Madalad intressimäärad ärgitasid laenama ja järjest suuremaid riske võtma ning selle tõttu jõuab võlakoormus 2022. aasta lõpuks 352%-ni üleilmsest sisemajanduse koguproduktist. Laenu võtsid nii riigid, ettevõtted kui ka eraisikud. Mitte alati ei läinud laenuraha investeeringuteks ja parema tuleviku ehitamiseks, vaid hoopis jooksvate kulude katmiseks ja tarbimiseks. Unustati ära see, et laenates on võimalik tuua tarbimine lihtsalt tulevikust tänasesse päeva, mis tähendab, et tulevikus tuleb püksirihma koomale tõmmata.
2020. aasta kevadel arvasin, et koroonakriis õpetab kokkuhoidlikkust ja konservatiivset lähenemist rahaasjadele, kuid olukord oli hoopis vastupidine: keskpangad maksid valitsustele sisuliselt peale, et need võtaksid rohkem laenu. Valitsused loomulikult kasutasid seda võimalust ja jagasid laenuks võetud raha valijatele heldekäeliselt edasi.
Neli maailma suurimat keskpanka (Föderaalreserv, Euroopa Keskpank, Inglise ja Jaapani keskpank) soetasid valitsuste võlakirju 2020. ja 2021. aastal 11,3 triljoni dollari väärtuses. Kahe koroona-aasta jooksul kasvatasid need keskpangad oma võlakirjaportfelli rohkem kui eelmise 12 aasta jooksul kokku.
Ja kui see raha jõudis riigieelarve kaudu valijateni, siis osa sellest liikus kinnisvarasse ja ka väärtpaberiturgudele, kus pöördusid kiiresti tõusule isegi majandusraskustes olevate ettevõtete väärtpaberite hinnad. 2021 oli seepärast aktsiaturgudel kõigi aegade üks parimaid aastaid ning kinnisvarahinnad tegid uusi rekordeid hoolimata sellest, et maailma räsis samal ajal koroonakriis.
Koroonapandeemia tõttu korraks sassi löödud tarneahelad on nüüdseks suuresti ümber korraldatud ning sõda Ukrainas tõstis selle aasta esimeses pooles energia- ja toiduainete hindu märkimisväärselt. Kuid, inflatsioonitempo mõõdab hindade muutust, mitte hindade taset. Seejuures viimased viis kuud on energiahinnad oluliselt langenud, kuid inflatsioonitempo on sellele vaatamata kiirenenud. See viitab pigem sellele, et praeguse kiire inflatsioonitempo taga on eelkõige keskpankade ja valitsuste ebaõnnestunud rahandus- ja fiskaalpoliitika pärast 2008. aasta finantskriisi ja eriti koroonakriisi aastatel.
Joonis 2. Erinevate toorainete indekseeritud hinnaliikumised. Allikas: Societe Generale.
Isegi kui keskpangad pole oma eksimust avalikult tunnistanud, on nad vähemalt muutnud oma tegevust. Kuid valitsused ei korrigeeri oma käitumist tõenäoliselt seni, kuni juba võetud laenude refinantseerimine kujuneb raskeks ja palju kallimaks. See aga tähendab seda, et keskpangad on sunnitud tõstma intressimäärasid kõrgemale, kui oleks vajalik olukorras, kus ka valitsused võtaksid vastutuse oma tegevuse eest ja kärbiksid kulusid. Selle asemel püüavad poliitikud toetusi jagades hääli osta ning teevad olukorra hoopis hullemaks ja pikendavad piina.
Ebakindlus püsib, kuid avab ka võimalusi
Mis puudutab investeerimist, siis rõhuvad kõrgemad intressimäärad peaaegu kõigi varade hindu, juhul kui nende varade pakutavad kassavood just ei kasva. Nii ajaloolises vaates kui ka ennekõike võrdluses viimase 12 kuu inflatsioonitempoga on intressimäärade praegune tase endiselt pigem madal. See tähendab, et surve varade hindadele püsib ja isegi kasvab juhul, kui intressimäärad tõusevad. See sunnib omakorda järjest rohkem mõtlema kulude kokkuhoiule igast aspektist.
Ma kahtlustan, et keerulised olud kestavad maailmas veel mõnda aega, kuna lisaks makromajanduslikule tasakaalule otsitakse ka geopoliitilist tasakaalu. Kaitsekulusid suurendatakse kõikjal maailmas kiiresti ja see paneb riikide rahanduse lisapinge alla. Need riigid, kelle rahandus on korras ja laenukoormus madal ning finantseerimiskulud odavad, suudavad hoida ja parandada paremini ka oma kaitsevõimet. Niisiis on korras riigi rahandus ühtlasi riigi julgeoleku küsimus.
LHV pensionifondid on valmis, et ebakindel keskkond kestab veel mõnda aega. Oleme käesoleval aastal investeeringuid tehes leidnud võimalusi klientide vara kaitsta ning püüame ka tulevikus haarata kinni turgude poolt pakutud võimalustest.
LHV pensionifonde valitseb AS LHV Varahaldus. Fondide osakute väärtused võivad nii kasvada kui kahaneda ja fondide eelmiste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluste kohta. Fondi investeeritud rahasumma väärtuse säilimine ei ole garanteeritud. Tutvu LHV pensionifondide prospekti ja põhiteabe dokumentidega lhv.ee ja pea nõu asjatundjaga.
Tweet
