Täpselt aasta pärast ehk alates 1. jaanuarist 2024 saad hakata ise otsustama, kas Sinu sissemaksed Eesti populaarseimas investeerimistootes - II sambas - hakkavad olema 2%+4%, 4%+4% või 6%+4% skeemi järgi. Võrrandi esimene number tähistab sissemakset Sinu brutopalgalt ja teine number riigi sissemakset sotsiaalmaksu arvelt. Mida suurem on Sinu sissemakse, seda suurem on rahaline tulumaksu võit ja seda suurem on Sinu pensioniea sissetulek. Aasta jooksul esitatud avaldused jõustuvad järgmise aasta kohta ehk esimesed suuremad sissemaksed laekuvad Sinu valitud II samba fondi alates 2025. aastast. Suuremaks tõstetud maksemäärasid on alati võimalik hiljem soovi korral väiksemaks tagasi muuta.
See on eraisiku jaoks täiesti uus investeerimishoob ning Eesti pensionisüsteemi ja Eesti pensionikindluse seisukohalt märgilise tähendusega areng, mis annab inimestele päriselt võimaluse oma tuleviku pensioniea sissetuleku suuruses ise kaasa rääkida. Ise otsustad, kui hästi Sa pensionipõlves hakkama tahad saada ja kui palju raha endale kogud.
Eestis rakendatav 33% sotsiaalmaks jaguneb kaheks – 20% on pensionikindlustus ja 13% haigekassa. Sel ajal, kui mina sündisin, oli Eestis 5 tööealist inimest ühe pensioniealise kohta – kui kõigi 5 inimese palkade pealt maksavad tööandjad 20% pensionikindlustuse maksu, siis saaks riik pensioniealistele maksta 5*20% suurust pensioni ehk pension olekski täpselt sama suur kui tööea sissetulek. Paraku tänapäeva Eestis pole 5 tööealist inimest ühe pensioniealise kohta. Täna on see number ca 2 ja 30 aasta pärast ca 1,6. See tähendab, et kahe tööl käiva inimese pealt 20% pensionikindlustuse maksu kogudes ei saagi riigipension üle 40% keskmisest palgast tõusta. Ja demograafilisest trendist tulenevalt ei ole järgnevatel aastakümnetel riigil võimalik sedagi taset hoida.
Seega, kes ei taha pensioniikka jõudes väga suurt elustandardi langust läbi teha, peab II samba kaudu võimalikult palju raha endale juurde koguma. Kui 2%+4% sissemakse lahendusega võib II sammas 45 aastase kogumisperioodi lõpuks moodustada Eesti Panga hinnangul kuni 30% Sinu kogupensioni suurusest, siis 6%+4% maksemääraga kerkib II samba osakaal kogupensioni väljamaksest juba 40% ja 50% vahele.
II sammas on 500 tuhande investoriga Eesti populaarseim investeerimistoode nii kogujate arvult kui kogutud raha mahult. Kuna II samba sissemaksed tehakse brutopalga, mitte netopalga pealt, siis võidavad II sambasse raha kogujad automaatselt 20% ja kasvatavad parimal ja lihtsaimal võimalikul moel oma tulevikus kättesaadavat pensioni suurust. Iga sissemakstud 10 euroga kaasneb 2 eurone maksuvõit. Kel vähegi võimalik, sel tasub sissemakseid tõsta ja enda tulevikku investeerida. II sammas on selleks Eestis üks parimaid, lihtsamaid ja mugavamaid viise.
Suuremad vabatahtlikud II samba sissemaksed on olnud midagi, mille eest LHV on aktiivselt seisnud viimased kuus aastat. Meenutuseks võib lugeda veebruarikuist lugu „20 aasta positiivseim pensionimuudatus“ või juunikuist „Pensionipeo järgne peavalu vajab leevendust“.
Järgmise sammuna tuleb Eestis sarnaselt Lääne-Euroopa ja Skandinaavia riikidega panna inimestele tulevikuks pensioniraha koguma ka tööandjad. Kusjuures just tööandjapensioni juurutamise vajadus oli detsembri alguses Rahandusministeeriumi ja Sotsiaalministeeriumi poolt iga 5 aasta tagant läbiviidava Eesti pensionisüsteemi jätkusuutlikkuse analüüsi 140 lehekülje üks kahest kõige olulisemast eraldi väljatoodud soovitusest.
Joel Kukemelk
LHV Varahalduse juhatuse liige
LHV pensionifonde valitseb AS LHV Varahaldus. Fondide osakute väärtused võivad nii kasvada kui kahaneda ja fondide eelmiste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluste kohta. Fondi investeeritud rahasumma väärtuse säilimine ei ole garanteeritud. Tutvu LHV pensionifondide prospekti ja põhiteabe dokumentidega lhv.ee ja pea nõu asjatundjaga.
Tweet
