iStockphoto
2022. aastat jäävad nii tarbijate kui kaupmeeste vaatest meenutama pigem pessimistlikud noodid. 19%-se hinnakasvu juures kasvasid sissetulekud poole aeglasemalt ehk inimeste tegelik ostujõud kahanes esimest korda viimase 12 aasta jooksul. Kahanemine oli aga üsna ulatuslik, sest ajateljel kukkusime ostujõu poolest tagasi 2018. aastasse. Eelnevat arvesse võttes tundub uskumatu, et aasta kokkuvõttes jaekaubanduse müügimaht suurenes 2%.
Detsember oli kaupmeeste jaoks lõppenud aasta kõige tugevam kuu, sest nagu ikka meelitas pühade aegne ostuhullus inimesed poodidesse ja kergitas müügimahud üldisest trendist kõrgemale. Hüpe ei olnud siiski nii võimas kui tavaliselt – varasematel aastatel on detsembrikuu müügimaht olnud eelneva 11 kuu keskmisega võrreldes 15-20% kõrgem, lõppenud aastal vaid 9%. See võtab kokku ka kogu lõppenud aasta jaemüügi dünaamika. Aasta alguses lubasid suuremad reservid ja pensioniraha kasutuselevõtt inimestel kiire inflatsiooni tingimustes tarbimispeoga jätkata, kuid teisel poolaastal jäi jaekaubanduse maht 2021. aasta samale perioodile alla. Teistest erinevalt paistis silma kütuse müük, mis kasvas läbivalt kogu aasta.
Ettevaates ei lähe elu kergemaks ei kaupmeestel ega majapidamistel. Kogutud lisapuhvrid koos pensionisüsteemist välja võetud rahaga on suures osas ära kulutatud ning sarnast toetust pole enam kuskilt otsida. Kulud aga jätkavad kasvamist. Toidu ja joogi hinnatõus on alles oma tippu läbimas ning paljude teistegi kaupade puhul on suuremate tootmiskulude mõjud veel lõplikul määral avaldumata. Küll on aga kõrgemad laenu- ja liisingukulud tänaseks ilmselt suurema osa inimesteni jõudnud ning kui uskuda keskpankurite sõnumeid, siis tulnud, et jääda pikemaks ajaks. Käesoleval aastal jäävad keskmine palgakasv ja tarbijahindade kallinemine usutavasti samasse suurusjärku, mis tähendab, et inimeste reaalne sissetulek edasi ei vähene. Paraku ei loo see ka võimalust lõppenud aastal tekkinud ostujõu kaotuse tagasi tegemiseks ehk inimeste tarbimisvõimalused on kokkuvõttes tänavu kasinamad kui mullu.
Kristo Aab
LHV majandusanalüütik
Tweet
