Jätkusuutlik ja tugev pensionisüsteem on hästi toimiva ja endaga hakkama saava riigi julgeoleku üks nurgakividest. Päris tõsiselt – vaesus vähendab inimeste patriotismi ja mõjub negatiivselt stabiilse ühiskonna elukorraldusele. Seetõttu on oluline jõuda selleni, et piisava sissetuleku teenimise võimalus oleks tagatud nii töö- kui ka pensioniealistele.
Sotsiaalministeerium avaldas hiljuti Eesti pensionisüsteemi jätkusuutlikkuse analüüsi, mille sarnane viiakse läbi iga viie aasta möödudes ning mis on sisult põhjalik, eksperte ja huvigruppe kaasav. Materjal sisaldab Eesti pensionisüsteemi tänase olukorra kirjeldust, võrdlust teiste riikidega ja poliitikasoovitusi muudatuste tegemiseks. Kuna materjali on palju ning usutavasti ei leia paljud kahjuks aega selle lugemiseks, siis toon siinkohal mõned huvitavamad punktid välja:
- “Vajalik on laialdane kommunikatsioon: praegune I ja II sammas tagavad pensionieas vaid hädavajaliku toimetuleku, parema rahalise heaolu jaoks tuleb inimesel ise või tööandja abiga juurde koguda.” / lk 14.
- “Euroopa Liidu riikide võrdluses on Eestil suurimad raskused pensioni asendusmäära tagamisel ja sellest tulenevalt on vanemaealiste eestimaalaste suhtelise vaesuse määr EL-i suurimaid.” / lk 22.
- “Eesti pensioni netoasendusmäär on Euroopa Liidus tagantpoolt teine, jäädes alla 40%. Ungaris on see üle 90% ning Portugalis, Hollandis, Luksemburgis ja Austrias 90% lähedal. 14 Euroopa Liidu liikmesriiki ehk praktiliselt pooled riigid pakuvad pensionäridele netoasendusmäära 70% ja enam.” / lk 24.
- “Vanaduspensionäride arv (v.a eripensionärid ja väljateenitud aastate pensionärid) on alates 2007. aastast pidevalt tõusnud ja tõuseb prognoosi järgi 2060. aastaks umbes 340 000 inimeseni.” / lk 52.
- “Analüüsi kõige olulisemateks ettepanekuteks on: vaesuse vähendamiseks suurendada märgatavalt miinimumpensioni; keskmise pensioni eesmärgi täitmiseks luua II või III sambasse tööandjapension. Miinimumpensioni suurendamine on eelkõige eelarve küsimus ja selle jõustumine ei nõua infosüsteemide arendamist erinevalt tööandjapensionist. Seepärast on võimalik tõsta miinimumpensioni kiiresti, tööandjapensioni rakendamine võib võtta aega aga mitu aastat. Seetõttu on oluline 2060. aasta madalaimate asendusmäärade vältimiseks algatada tööandjapensioni eelnõu väljatöötamiskavatsus esimesel võimalusel.” / lk 139.
Päris tugevalt sõnastatud järeldused ja soovitused, kas pole? Järgmise Riigikogu koosseisu valimised toimuvad selle aasta märtsikuus ning jaanuaris esitasid Riigikokku pürgivad erakonnad oma valimisnimekirjad ja -programmid. Käisin programmid üle tööandjapensioni vaatenurgast ning pilt sai selgem, mida oodata. EKRE, Rohelised ja Isamaa pole oma avalikes programmides tööandjapensionile viidanud. Reformierakond, Keskerakond, Sotsiaaldemokraadid, Parempoolsed ja Eesti 200 on aga tööandjapensioni Eestis jõustamise vajaduse oma programmides selgelt välja toonud:
- Reformierakond: “Peame oluliseks ja toetame pensioniks säästmist, tagamaks kõrgemad sissetulekud tuleviku pensionäridele. Tööandja võimalused töötaja teise ja kolmandasse pensionisambasse panustamisel tuleb muuta atraktiivsemaks.”
- Keskerakond: “Algatada tööandjapensioni seadustamine.”
- Sotsiaaldemokraadid: “Kehtestame tööandjapensioni.”
- Parempoolsed: “Tööandjad tuleb kaasata pensioni kogumisse ja tööandjapoolsete maksete tegemine töötaja II sambasse peaks olema maksustatud madalama sotsiaalmaksu määraga (ainult 13% ravikindlustusega).”
- Eesti 200: “Arvestades elanikkonna vananemist ja töötavate inimeste hulga vähenemist tuleb tööandjapensioni kui reaalselt vanaduspõlve kindlustava instrumendi rolli senisest enam teadvustada ning selle kogumist riiklikult soodustada.”
Jääb vaid üle loota, et valimiste järgselt need lubadused ja Eesti pensionisüsteemi jätkusuutlikkuse analüüsis välja toodud vajadused ei unune ning Eestisse lisandub tänaste pensioniraha kogumise ja kasvatamise skeemide võimendamiseks ka tööandjapensioni võimalus, mis oleks päriselt atraktiivne nii tööandjatele kui ka töövõtjatele.FinanceEstonia kogumispensioni töörühmas oleme tööandjapensioni jõustamise vajadust korduvalt rõhutanud. See aitaks teha suure sammu lähemale läänelikuma pensionisüsteemi suunas ning adresseeriks sisuliselt tänase Eesti pensionisüsteemi rahastamise puudujääki. Tulevased pensionärid väärivad seda, et elukaare lõpuaastaid ei varjutaks vaesuse loor.
Artikkel ilmus FinanceEstonia veebilehel ja FinanceEstonia kuukirjas 30.01.23
Joel Kukemelk
FinanceEstonia kogumispensioni töörühma juht
Tweet
