Autor: Thomas Le
Täna avaldatud tarbijahinnaindeksi statistika kinnitas eelmisel nädalal avalikuks tulnud kiirhinnangut, et aasta alguses hinnakasv veidi kiirenes. Statistikaameti andmetel ulatus tarbijahindade kasv jaanuaris 18,6%-ni. Kuigi hinnakasvu komponentide omavahelised proportsioonid olid suuresti samad nagu eelmistelgi kuudel, saab värske statistika puhul siiski välja tuua mõned huvitavad nüansid.
Hinnakasvu kiirenemine oli tingitud peamiselt eluasemega seotud kulutuste ehk energia kallinemisest. Omamoodi kummaline olukord arvestades, et elektri börsihind oli jaanuaris 62% odavam kui detsembris ja 30% odavam kui aasta varem ning gaasi börsihind vastavalt 45% ja 25% odavam. Viimastel aastatel on aga tarbija jaoks lõpphind sõltunud lisaks börsihindadele ka valitsuse poolt pakutavatest hinnatõusu hüvitistest ning kuna 2022. aasta alguses olid valitsuse abimeetmed nii elektri- kui gaasihinna kompenseerimisel lahkemad kui tänavu, siis võibki ühte hinnatõusu põhjust otsida sealt.
Teise tegurina tasub ära märkida, et aasta alguses täpsustus taaskord ka hinnakasvu arvutamise aluseks oleva keskmise tarbijakorvi struktuur ning alates jaanuarist omistatakse muuhulgas energiakaupade (elekter, gaas, soojus, mootorikütused) hinnadünaamikale suurem osatähtsus kui lõppenud aastal. Ka see võimendas veidi hinnakasvu kuises võrdluses.
Suures pildis on energiakomponent hakanud inflatsioonis taanduma, kuid jõuliselt on asemele kerkinud toiduhindade kallinemine. Jaanuaris tuli tarbijahindade kogutõusust kolmandik toiduhindadest, veerand eluasemega seotud kuludest ning kümnendik transpordikuludest. Positiivse poole pealt ei kiirenenud toiduhindade hinnatõus esimest korda alates 2021. aasta oktoobrist vaid aeglustus veidi eelmiste kuudega võrreldes. Kuna nii maailmaturul kui Euroopas paistab toiduainete hinnatõusu tipp olevat läbitud, siis võib loota, et sama dünaamika on nüüd ka meieni jõudnud ning edaspidi näeme lisaks energiale ka toiduainete puhul järjest väiksemat panust hinnakasvu.
Inflatsiooni jõulisemat taltumist võib oodata kevadel kui kõrgemad baashinnad hakkavad üha tugevamini hinnakasvu mõjutama. Aasta teises pooles jõuab inflatsioonitempo loodetavasti tagasi ka oma harjumuspärasesse suurusjärku. Kõik see baseerub eeldustel, et geopoolitilised pinged meie ümber ei eskaleeru ning kartused energiapuudujäägist Euroopas ei muutu reaalsuseks. Tarbijatele on see siiski vaid väike lohutus, sest sissetulekute kasv jääb tänavu hinnakasvuga samasse suurusjärku, mistõttu mullust kaotust tegelikus ostujõus tänavu korvata ei suudeta.
Kristo Aab
LHV majandusanalüütik
Tweet
