Autor: william william
Statistikaameti andmetel kasvas Eesti kaubaekspordi väärtus 2022. aastal 17%. Suurima panuse kasvu andsid mineraalsete toodete, toidukaupade ja puittoodete väljavedu. Paraku saab kogu mulluse kasvu kirjutada ekspordihindade tõusu arvele, sest inflatsiooniga korrigeeritult kaubaeksport hoopis vähenes ligikaudu 5%.
Aastase dünaamika kontekstis ei erinenud kaubaeksport oluliselt teistest majandusnäitajatest. Esimesel poolaastal ulatus käibe kasv üle 20% ning oli kuid, mil ka ekspordi maht aastases võrdluses reaalselt suurenes. Väliskeskkond muutus aga järk-järgult kehvemaks ning tellimuste hulk vähenes aasta teises pooles märkimisväärselt. Neljandas kvartalis ulatus käibe kasv napilt 4%-ni, mis tähendab et ekspordi maht vähenes suure tõenäosusega rohkem kui 10%. Võrdluseks, tööstustoodangu maht vähenes neljandas kvartalis samuti 10%, müük jaekaubanduses 5% ning sisemajanduse kogutoodang ehk SKP oli kiirhinnangu põhjal 3% väiksem kui aasta varem.
Ligikaudu 40% Eesti kaubaekspordist moodustab kütuste ning tööstus- ja kommunikatsiooniseadmete väljavedu. Nimetatud kaubarühmad on mahult suurimad ning tihtipeale ka kõige volatiilsemad, põhjustades ekspordistatistikas suuri kõikumisi ühele ja teisele poole. Õnneks ei ole enamuse nende kaupade puhul Eestis kohapeal loodud lisandväärtus väga suur, mistõttu jääb nimetatud kõikumiste tegelik mõju majandusele tagasihoidlikuks. Suurema kohapealse lisandväärtusega kaupade väljavedu ehk nö aluseksport on oma olemuselt stabiilsem ja seostub paremini ka majanduse üldise käekäiguga.
2022. aastal suurenes alusekspordi käive ligikaudu 30%, toetudes elektrienergia, toidusaaduste ja puittoodete väljaveole. Tulemus oleks olnud veelgi parem kui aasta lõpus poleks väliskeskkond puidusektorit tõsiselt pitsitama hakanud. Arvestades, et ekspordihinnad kallinesid aastaga 24% jäi alusekspordi mahu suurenemine tõenäoliselt 5-10% vahele.
Kui aasta alguses viitasid tööstusettevõtete hinnangud endiselt laienemisplaanidele ning kurdeti peamiselt tarneahelate ebakindluse ja kvalifitseeritud tööjõu puuduse üle, siis tänaseks ei ole need probleemid enam sugugi nõnda olulised. Sisendmaterjali tarnete muutunud logistika loksub iga kuuga järjest rohkem paika ning kuna tootmismahud on vähenenud, siis pole ka lisa tööjõudu enam juurde vaja. Täna on peamiseks probleemiks selgelt nõrgenenud nõudlus nii riigisiseselt kui ka välisturgudelt ning mitmes valdkonnas tunnetatakse teravalt ka konkurentsipositsiooni halvenemist rahvusvahelises võrdluses. Viimast on mõjutanud kindlasti konkurentidest jõulisem sisendhindade kallinemine ning riikide erinev suhtumine erakorralistesse toetusmeetmetesse.
Ettevaates on majanduse väljavaated tagasihoidlikud. Eesti peamised kaubanduspartnerid prognoosivad käesolevaks aastaks väikest majanduslangust, mis jätab vähe lootust välisnõudluse kiireks paranemiseks. Ja kuigi energia ning teiste sisendite hinnad on tipust allapoole tulnud ning vähemalt mõneks ajaks stabiliseerunud hakkab majandust üha enam kurnama ülespoole rühtiv Euribor. Hetkel parima hinnangu põhjal võib majanduse elavnemist oodata aasta teises pooles, mil inflatsioon on loodetavasti taandunud oma harjumuspärasesse suurusjärku.
Kristo Aab
LHV majandusanalüütik
Tweet
