Milline on järgmise 5 aasta parim pensioni indeksfond? - Arvamusplats - Uudised - LHV finantsportaal

Milline on järgmise 5 aasta parim pensioni indeksfond?

Joel Kukemelk

22.02.2023 15:39

Joel Kukemelk

Eesti esimese pensioni indeksfondi loomisest on tänaseks möödas üle 6 aasta. LHV Pensionifond Indeks alustas novembris 2016, sama aastanumbri sees järgnesid SEB ja Swedbanki indeksfondid, märtsis 2017 lisandusid Tuleva fondid ning juunis 2021 ka Luminori oma.

Indeksfondide maht on tänaseks kasvanud 580 miljonini, mis on 13% kogu II samba 4,5 miljardilisest mahust ja neis kogub tänaseks kümneid tuhandeid inimesi. Indeksfondidel on omad head ja vead, kuid liiga tihti neist ei räägita, veel vähem võrreldakse indeksfondide sisu ja küsitakse, milline neist võiks järgmisel 5, 10 või 20 aastal parima tulemuse anda. Proovime seda tühimikku nüüd veidi täita.

Indeksfondide plussid ja miinused

Indeksfondide suurimaks plussiks on nende väike kulumäär. Tegu on võimalikult odava investeerimistootega, kus raha suunatakse börsidele varasemalt fondi prospektiga kindlaksmääratud reeglite järgi ning edasi sõidetakse kogu aeg nii-öelda täisgaasiga rooli keeramata.

Suurim miinus on aga see, et erinevaid indeksfonde võib teha lõpmatult palju ja keegi ei ütle ette, milline „indeks“ on see „õige“. Eri indekseid on lihtsalt nii palju. Selle otsuse, millise indeksi järgimine annaks pikas plaanis parima tulemuse, peab inimene ise tegema. Pärast reeglite kokku kirjutamist indeksfondis enam regulaarselt ei hinnata, kas vastavatesse indeksitesse on hea või halb aeg investeerimiseks või kas kuskilt mujalt leiaks atraktiivsemaid indekseid, üldse teisi varaklasse või investeerimisvõimalusi, kust oleks võimalik üle pika perioodi saada suuremat tootlust või ühtlasemat tulemust. See on justkui hobuste jooksuvõistlus – panus tehakse ühe hobuse peale ning võistluse keskel hobuseid ei vahetata.

Kuid tegelikkuses iga võistlus on erinev ning hobune, kes võitis ühel päeval, ei pruugi võita teisel päeval. Üks hobune jookseb paremini kiirel ja kuival rajal, teine aga on tugevam porisel ja tuulisel rajal. Samamoodi on ka investeerimisega. Ühes keskkonnas annavad parima tulemuse indeksfondid, mis investeerivad võimalikult palju Ameerika börsile, teises keskkonnas aga need, mis investeerivad rohkem Aasia turgudele. Ja kui veel indeksfondidest laiemalt mõelda ja aktiivselt juhitud fondide aiamaale minna, siis kindlasti eksisteerib keskkondi, kus indeksfondidest annavad parema tulemuse hoopis kinnisvara, erakapitali, vääris- ja toormaterjalide või üksikaktsiate ja võlakirjade valiku järel koosnev portfell.

Millist indeksfondi valida?

Viimasel 5 aastal on parima tulemuse andnud võimalikult suur arenenud turgude, eelkõige USA aktsiaturgude, osakaal. USA aktsiaturgudel on väga suur tehnoloogiasektori osakaal, millel läks nullintresside ajastul imeliselt. Halvemini on läinud neil, kel portfellis rohkem arenevaid turge, sest seal on suurim osakaal Hiinal, kus koroonapiirangud kestsid kõige kauem ja kägistasid majandust üle 3 aasta ning seal on alles nüüd inimesed oma eludega paisu tagant välja saamas. Vaieldamatult kõige kehvemini käis nende investorite käsi, kes olid viimased 5 aastat pikaajalistes võlakirjades – intressimäärade tõus kukutas võlakirjade hindu niivõrd suurel määral, et need investorid on 5 aastaga teeninud koguni negatiivset tootlust.

Küsimus, mida täna endalt küsima peaks, on see, et milline indeks on parimas vormis järgmise 5, 10 ja 20 aasta investeerimise maratonis kõige paremat tulemust andma? Allolevas tabelis on kogukulumäära järgi järjestatud kõik kuus täna turul olevat pensioni II samba indeksfondi. Järgnevates lahtrites on toodud indeksite osakaalud, mille alusel on fondid investeerinud arenenud ja arenevatele aktsiaturgudel ning võlakirjaturgudel. Ja viimases veerus on toodud nende indeksfondide hinnatasemed - üldiselt on nii, et mida odavamad on hinnakordajad, seda parem on investeerimise tulemus.

Nagu näha, siis kulumäärad on fondidel võrdlemisi sarnased, kuid indeksid, kuhu raha paigutatakse, ning nende indeksite hinnatasemed, on võrdlemisi erinevad. LHV Pensionifond Indeks eristub oma konkurentidest ligi 3 korda suurema arenevate turgude osakaaluga, andes talle üle maailma börside kõige paremini hajutatud portfelli, ning on investeeringute sisult täna ka turu odavaim indeksfond, kaubeldes 2022. aasta lõpu seisuga 13,6x 12-kuu ettevaatavat kasumit.

*Tabelis toodud indeksfondid, mis ei ole elutsüklifondid.
**Viimane teadaolev kogukulu info fondivalitsejate veebilehekülgedelt.
***12-kuu ettevaatav P/E ehk hinna ja kasumi suhtarv on leitud lihtsustatud meetodil, kasutades 2022. aasta lõpu hinnatasemeid, kus arenenud turud kauplesid 15,0 korda ja arenevad turud 11,4 korda ühe aasta ettevaatavat kasumit.

Eelistada arenenud või arenevaid turge?

Arenenud turgude all mõeldakse suuri läänemaailma riike ja nende osakaalud on jaotatud vastavate riikide börside suuruste järgi. MSCI arenenud turgude indeksist moodustab USA kogunisti 68%, Jaapan 6%, Suurbritannia 4%, Prantsusmaa 4%, Kanada 4% ja kõik ülejäänud arenenud suurriigid ülejäänud 14%. MSCI arenevate turgude indeks on juba palju ühtlasemalt jaotunud kiire kasvuga Aasia ja Ladina-Ameerika riikide vahel. Hiina moodustab sellest indeksist 33%, Taiwan 14%, India 13%, Lõuna-Korea 12%, Brasiilia 5% ja kõik ülejäänud arenevad riigid kokku 23%.

Arenevate riikide majandused on reeglina kiirema kasvuga, kuid on see-eest riskantsemad. See tähendab, et üle pika perioodi peavad nad enda õigustamiseks näitama ka suuremat tootlust, mis tähendab, et kui investeerimishorisont on pikaajaline, tasub eelistada indeksfondi, millel on suurem arenevate turgude osakaal. Suurim arenevate aktsiaturgude osakaal - kokku 38% - on LHV Pensionifondil Indeks, kuid seda, kas järgmisel 5 aastal teevad parema tootluse USA tehnoloogiasektori või Kagu-Aasia börside aktsiad, ei tea muidugi keegi kindlalt ette.

Kui LHV Pensionifond Indeks üksikinstrumendi tasemele viia, saab öelda, et fondi raha on investeeritud rohkem kui 5000 erineva aktsia vahel ja tegu on kõige rohkem üle maailma eri riikide hajutatud indeksfondiga. Suurimad 1000 nime moodustasid 2022. aasta lõpu seisuga LHV indeksfondide kogu portfellist 80,5%, suurimad 100 nime 36,2% ja suurimad 10 nime 13,5%. 10 suurima osakaaluga ettevõtet on: Apple 2,7%, Microsoft 2,2%, Taiwan Semiconductor 1,9%, Tencent Holdings 1,4%, Alphabet 1,3%, Samsung Electronics 1,1%, Amazon 1,0%, Alibaba 0,8%, United Health 0,6% ja Johnson&Johnson 0,6%.

Joel Kukemelk
Fondijuht

LHV pensionifonde valitseb AS LHV Varahaldus. Fondide osakute väärtused võivad nii kasvada kui kahaneda ja fondide eelmiste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluste kohta. Fondi investeeritud rahasumma väärtuse säilimine ei ole garanteeritud. Tutvu LHV pensionifondide prospekti ja põhiteabe dokumentidega lhv.ee ja pea nõu asjatundjaga.


Küpsised

Et pakkuda sulle parimat kasutajakogemust, kasutame LHV veebilehel küpsiseid. Valides "Nõustun", annad nõusoleku kõikide küpsiste kasutamiseks. Tutvu küpsiste kasutamise põhimõtetega.

pirukas_icon