Allikas: iStockphoto
Globaalsed investeeringud rohepöördesse ületasid möödunud aastal esimest korda $1 triljoni piiri. Kuid see hüppeline kasv pole tulnud (veel) Euroopast ja Ameerikast, vaid hoopis Aasiast, täpsemalt Hiinast. Hiina moodustab täna 50% kogu maailma rohepöörde investeeringutest.
Allikas: BloombergNEF
Aasia, mh Hiina, roheinvesteeringute viimase kahe aasta suurima hüppe taga on elektrifitseeritud transport ja taastuvenergia tootmisvõimsused. Aasias investeeriti taastuvenergia tootmisesse 2022. aastal $350 miljardit, Euroopas $80 miljardit ja Ameerikas samuti $80 miljardit.
Paneelid, akud, gondlid – kõik Hiinast
Hiina on saavutanud tänaseks täielikult domineeriva positsiooni globaalse rohepöörde jaoks vajalike materjalide ja komponentide tootmises. Kus toodetakse maailma päikesepaneelid? Möödunud aastal investeeriti üle maailma päikesepaneelide tootmisega seotud tehastesse kokku $24 miljardit. Sellest 96% tehti Hiinas. Põhjus selleks on tegelikult lihtne. Päikesepaneeli tootmine Hiinas on pea 4 korda odavam võrreldes selle tootmisega USAs või Euroopas.
Allikas: BloombergNEF
Ja kui küsida, kus toodetakse maailma elektrifitseerimiseks vajalikud akud, siis ka siin on vastuseks Hiina ning sellel kümnendil kätte võideldud positsiooni Hiina käest anda ei plaani.
Allikas: BloombergNEF
Tegelikkuses on Hiina domineeriv positsioon rohepöörde trendis palju suurem, kui lihtsalt valmis päikesepaneelid või akud. Üle 70%list turuosa hoitakse kogu tootmisahela ulatuses alates päikesepaneelide valuplokkidest ja polüsilikoonist kuni elektriakude anoodide, katoodide ja elektrolüütideni välja. Tuulikute gondlite tootmises ning rohepöörde materjalide nikkelsulfaadi ja liitiumi töötlemises on neil samuti üle 50%line turuosa.
Allikas: BloombergNEF
Lisaks on Hiina täna jõuliselt trügimas ka vesinikutehnoloogia valdkonda. Riigi põhjaosas on äsja alustatud maailma suurima rohevesiniku tootmise projektiga. Ordose nimelisse projekti investeeritakse veidi alla $1 miljardi ning koos 450 MW tuulikute ja 270 MW päikesepaneelidega plaanitakse toota aastas ligi 30 000 tonni rohelist vesinikku, mida plaanitakse kasutada lähedalasuvas keemiatehases.
Ka maailma suuruselt teine rohevesiniku projekt Kuqa on täna Hiinas Xinijang provintsis ehitusjärgus, mille aastane tootmismaht on 20 000 tonni vesinikku aastas. Mõlemat projekti veab Hiina riiklik ettevõte Sinopec, mille eesmärk on saada Hiina suurimaks rohelise vesiniku tootjaks. Norra analüüsimaja Rystad Energy prognoosib aga, et rohelise vesiniku tootmises haarab selle aastakümne lõpuks juhtrolli USA, Austraalia ja Hispaania.
LHV rohefondid investeerivad rohepöörde trendi
II samba LHV Pensionifond Roheline ja III samba LHV Pensionifond Roheline Pluss ongi loodud selleks, et investeerida sellesse pikaajalisse maailma puhtama energiaga elektrifitseerimise trendi. 2023 veebruari lõpu seisuga on 25% fondist investeeritud taastuvenergiasse, 19% akutehnoloogiasse, 17% elektrifitseerimisse, 9% CO2 kvootidesse, 7% vesinikutehnoloogiasse, 6% ringmajandusse, 6% energiatõhususse, 5% metsa- ja põllumajandusse ning 6% fondist on uute investeeringute ootel rahas.
LHV rohelistesse fondidesse saad oma pensioniraha tasuta üle tuua sõltumata sellest, millises fondis Sa täna oma pensioniraha kasvatad või mis on Su tänane kodupank. Kui teed avalduse selleks enne 31. märtsi, liigub Su pensioniraha rohetrendi investeeringutesse juba maikuu algusest.
Joel Kukemelk
Fondijuht
LHV pensionifonde valitseb AS LHV Varahaldus. Tutvu LHV pensionifondide prospekti ja põhiteabe dokumentidega lhv.ee ja pea nõu asjatundjaga.
Tweet
